Ketiapteegid sulgesid protesti märgiks pooleks päevaks uksed
Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek sulgesid apteegireformi võimalike mõjude teadvustamiseks kolmapäeval kell 14 oma apteekide uksed, demonstreerimaks, kuidas nende hinnangul pärast reformi apteegivõrk välja näeks.
Nn ketiapteegid jäävad suletuks kuni homseni. Apteekide ühendus teatas ka, et erandina teevad valveapteegid oma uksed lahti kell 20, kui ka erakorralises sulgemises mitteosalevad proviisoritest ettevõtjatele kuuluvad apteegid lõpetavad õhtul oma tööpäeva. Tallinna valveapteegid Tõnismäel ja Lasnamäel täidavad aga lepingut ja uksi siiski ei sulge, kinnitati ERR-ile linnavalitsusest.
"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus. "Tänased apteegipidajad leiavad vastupidiselt - riik ei tohi enam kui pooli Eesti apteeke kinni panna, selle all kannataks patsiendid."
Apteekide ühendus hoiatab, et reform jõuab kolmapäeval kohale näiteks Paldiskisse, Otepääle, Tõrva, Kuusalusse, Valka, Lihulasse, Loksale, aga väga valusalt puudutab ka suuremaid linnu nagu Kohtla-Järve ja Narva, kus praegu pole proviisoriapteeke.
Ravimiamet avaldas kolmapäeva pärastlõunal oma kodulehel nimekirja apteekidest, mis on ketiapteekide erakorralise sulgemise ajal eeldatavasti avatud.
Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et Eestis on praegu 35 asulat, kus pole reformi nõuetele vastavat apteeki – ehk teisisõnu sellist, mis oleks täielikult proviisorite omanduses. Aga Proviisorite Koda on kogunud andmeid proviisorite valmisoleku kohta apteeke üle võtta ning kõnealusest 35 asulast 24 puhul on proviisorid valmis hakkama ise apteeki pidama. Seega jääks reformi tulemusel apteegita 11 asulat (Kohtla-Järve Oru linnaosa, Loksa, Aseri, Kõpu, Kadrina, Sangaste, Kuusalu, Kullamaa, Haljala, Võsu, Rõngu), kus praegu tegutseb ketti kuuluv apteek ning kus pole apteegipidamisest huvitatud proviisorit.
Riigikogu lükkas teisipäeval koalitsiooni esitatud ravimiseaduse muutmise seaduse esimesel lugemisel tagasi.
Ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata tegi endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE). Ettepanekut toetas 50 saadikut, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Neli saadikut hääletusel ei osalenud.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles õhtul "Aktuaalses kaameras", et apteegireformiga tuleb edasi minna. Siiani on Kiige sõnul ravimite hulgimüüjad passinud, oodates, kas seadust muudetakse või mitte ja kas on vajadust omandisuhteid korda teha.
Kiik selgitas, et ministeerium on koos ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus kavandatava reformi jõustumisel võib tekkida teatud üleminekuküsimusi, mis vajaksid kolme kuu jooksul lahendamist. "Me näeme seda, et 77 protsenti Eesti asulastest on tegelikult täna kaetud vajalike apteekidega ehk tuleb tegeleda selle natuke vähem kui veerandiga, kus on oluline leida proviisoriomandi nõuetele vastav apteek," lisas ta.
Kiige sõnul esitab ministeerium kolmapäeval sotsiaalkomisjonile ettepanekud, mis näevad ette apteegireformi toimumist etapikaupa. "Selleks, et see üleminek oleks sujuv, et ei tekiks isegi sellist võimalust, et keegi hirmutab siin 300 apteegi kinniminemise või muu sellisega, mida ma isiklikult niikuinii tõenäoliseks ei pea. Aga tõsi on see, et seda hirmu on piisavalt palju süstitud nii avalikku arvamusse kui ka poliitikute sekka," rääkis minister.
Kiik ütles, et praegu vastab kõikidele nõuetele umbes 200 apteeki ning umbes 300 apteeki vajavad suuremal või väiksemal määral korrastamist ehk proviisoriomandi nõuetele vastavusse viimist.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi