Marika-Tuus Laul selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et ta ei ole sama meelt kui mõned ta erakonnakaaslased, näiteks Tõnis Mölder, et apteegi valdkonna peaks paika panema turg, nagu survestavad apteegiärimehed, sest tegemist ei ole vaba turuga.

"Apteegiturg ei ole vaba turg, seda tuleb aeg-ajalt arvestada. See ei ole sokipaari müük. See on tervishoiuteenus ja me ei saa seda niimoodi teha, et riik seda üldse ei piira. See ei ole ju vabaturuteenus seepärast juba, et riik reguleerib mitmeti hinda, nii retseptiravimitel kui vabamüügiravimitel pannakse see hinnavahe paika, apteek ise seda seal väga vähe otsustab," selgitas Tuus-Laul. "Loomulikult on seal igasugu piirangud, igasugu riikides, kas asutamis- või omandi- või hinnapiirangud ja väga paljudes on justnimelt see kettidesse koondumise piirang."

Tuus-Laul selgitas, et proviisor on ikkagi aastaid ülikoolis oma valdkonda õppinud professionaal, kuid apteegiketid nõuavad oma töötajatelt üha suuremat müüki, mitte nõustamist.

"Kui proviisor osutab teenust, ta on tervishoiutöötaja: ta on viis või kuus aastat õppinud ülikoolis seda eriala ja tema teab, mida ta müüb ja kuidas ta müüb. Selge see, et ka ketiapteekides on tööl proviisorid, aga seal ongi see vahe, et nemad on õpetatud müüma. Juba esimesel tööpäeval neid suunatakse mitmesugustele koolitustele, kolm müügikoolitust on, üks-kaks-kolm, kus õpetatakse, kuidas müüa-müüa-müüa! Ketiapteekide süsteem on üles ehitatud nii, et tuleb ainult müüa-müüa-müüa. seal on müügil toidulisandid, sinna on tööle võetud lihtsalt töötajad, kes ei ole proviisorid, lihtsalt et nad müüks toidulisandeid. Nädala lõpus antakse aru, miks need tulemused just nii on ja miks mitte rohkem ei müüdud ja sellest sõltuvalt siis ka vastavalt palk," selgitas Tuus-Laul.

Tuus-Laul tõi esile, et praegused ketiapteegid pole niivõrd apteegid, kuivõrd rohupoed, sest kui on soovi osta mõnd retseptiravimit, peab sageli ootama järgmise päevani, enne kui see tellimise peale apteeki tuleb, kuid kohe saab osta küll seepi, küll parfümeeriat. Pensionäridele tehakse kuu algul, kui on pensionipäev, allahindluskampaaniaid, et neilt raha kätte saada.

"See ei ole ravimimüük, see on kauplemine!" põrutas Tuus-Laul, lisades, et apteekide eesmärk peaks olema õpetada inimesi tervemalt elama, mitte üha õhutada rohkem ostma.

Tuus-Laul selgitas, et Saksa ravimite hulgimüüja Phoenix Group, mis Eestis omab ravimite hulgimüügiga tegelevat Tamrot, mis omakorda omab Benu apteegiketti, nõuab Eestis, et apteegireform tagasi pöörataks, ent ettevõte ise on ometi pärit riigist, kus on puhtalt proviisoriapteekide süsteem. Samasugune süsteem on lisaks Saksamaale ka näiteks Prantsusmaal, Austrias, Ungaris, Soomes.

Ta pooldab proviisoriapteeke, sest need pole üles ehitatud üknses müügiperspektiivist.

Tuus-Lauli hinnangul on Eestis ka liiga palju apteeke, ületades apteegi hulgaga elanikkonna kohta teisi riike. "Meil on apteek apteegis kinni, meil on apteegivabariik!"

Kõige olulisemaks peab ta apteekide omandi lahutamist hulgimüüjatest, sest hulgimüüja eelistab oma apteegiketti teistele ja ei pruugi teistele ravimeid müüagi.

"See võim ongi kahe-kolme suurketi käes, sinna isegi ei tule kõrvale kedagi, ja see on väga halb tegelikult," ütles Tuus-Laul. "Meie tahame, et proviisor annaks tervishoiuteenust. Neid õiguseid pole proviisoritel väga kaua olnud."

Ta meenutas, et viis aastat tagasi seadust vastu võttes said parlamendisaadikud hulgimüüjate ja apteegikettide lahutamise vajadusest veel väga hästi aru.

Tuus-Laul selgitas, kuidas apteegiketid on teinud proviisoritele nende apteekide omandamise võimatuks: näiteks on tingimuseks seatud, et ostma peab vähemalt kolm apteeki korraga, alla selle kokkuleppele ei saa, ning väljapakutud hind on selline, millega osta ei saa.

"Ma arvan küll, et on õige see seadus avada, aga mitte sellise mõttega, nagu on ta avatud praegu - sisuliselt tagasikeeramine -, vaid kõigepealt tuleks teha see otsus, mis kunagi jäi kogemata tegemata, et apteek võiks kuuluda ka kolmele proviisorile, siis tuleks kohe 30-40 proviisorapteeki juurde, ja teiseks, see reform peaks jõustuma siiski niimoodi, et see toimub piirkondade kaupa, et ei tekiks sellist tohuvabohu 1. aprillil," pakkus Tuus-Laul.