Pressikonverentsi kokku kutsunud sotsiaalminister Tanel Kiik väljendas apteegikettide surveavaldusest rääkides nördimust ja ütles, et selliste võtetega parlamenti ega valitsust põlvili suruda ei õnnestu. Ta tõdes, et midagi nii küünilist pole ta oma poliitikas oldud aastate jooksul veel varem kohanud. 

"See, mis me täna näeme, on kõige ilmekam näide sellest, miks apteegireform on vajalik," ütles Kiik. "Apteegireform on vajalik selleks, et üksikutel hulgimüüjatel, ettevõtetel, ei oleks võimalik seada ohtu inimeste tervist, tehes seda mis tahes ettekäändel, olukorras, kus on tulemas suhteliselt rasked ilmastikuolud. Teame ka seda, et see etteteatamise aeg oli põhimõtteliselt olematu. Ja seda kõike tehakse niivõrd küünilisel moel päev pärast parlamendis toimunud hääletust."

Kiik tõdes, et apteegiketid ei andnud sellise olematu etteteatamisajaga võimalust olukorraks valmistuda ei patsientidele, ravimiametile ega ka teistele apteekidele.

"Pärast seda on väga raske arutada tõsimeeli, et nende konkreetsete hulgimüüjate – apteegikettide omanike peamine mure on rahvatervis. Või et nende peamine mure on ravimite kättesaadavuse tagamine, sest need mõlemad täna nende endi poolt väga selgelt ohtu seati," rõhutas minister. "Siin anti signaal, et kuna meile ei meeldi parlamendi eilne otsus, mis oli lükata see reformi tühistamisettepanek tagasi, siis nüüd on meie vastukäigud siin."

Ta toonitas apteekide kokkuleppelist aktsiooni kommenteerides, et rahvatervis ei ole midagi, millega mängida ja mida ohtu seada, kui ei saa oma ärilisi eesmärke realiseeritud.

"Ei ole mina näinud nii madalat viisi, püüdes survestada kedagi tegema mingeid otsuseid olukorras, kus parlament on oma mandaadis vaba. Väga kahetsusväärne päev," ütles Kiik. "Etteteatamisaeg oli olematu, mis muudab selle aktsiooni veel madalamaks. Ka streikide puhul on pikalt ette teavitatud, mis on need ajad ja kuhu saavad inimesed pöörduda. Et täna mõtlesime ja katsetame, nii ei tehta neid asju."

Sotsiaalministri hinnangul on apteegikettide katse mõjutada parlamendi liikmeid, et panna neid kahetsema oma otsust ravimiseaduse eelnõu lugemine lõpetada ja apteegireformiga jätkata, soovitule vastupidise mõjuga.

"Eesmärk on ilmselgelt survestada parlamenti tegema teistsugust otsust. Ma ei ole veel kohanud ühtki riigikogu liiget, kes leiaks, et hulgimüüjad on õigel teel ja see pani neid toetama reformi tühistamist, küll aga vastupidist. Kui hakatakse välja pressima, tuleb reformiga lõpuni minna. Reaktsioon on kontraproduktiivne selle eesmärgile," rõhutas Kiik. " Surveavaldus, millele, loodan, et ükski enesest lugu pidav poliitik ei allu. Ei usu, et hakatakse seepärast usaldama apteegikette või riik mõtlema, et apteegireform on vale asi, kui nähakse, milliseid meetmeid kasutatakse selle peatamiseks."

Talle sekundeeris ka konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, kes küll möönis, et ameti seisukohad apteegireformi asjas erinevad mõnevõrra sotsiaalministeeriumi omadest, ent leidis, et see eeldabki debatti. Apteekide sulgemisaktsiooni peab ta igatepidi taunitavaks ja kahetsusväärseks.

"Konkurentsi mõistes on see libedal jääl kõndimine," manitses Ots.

Ta tõdes, et kümne aasta vältel, mil kestis hinnavaidlus Tallinna Veega, ei tulnud kordagi kõne alla võimalus, et ettevõte oleks näiteks 24 tunniks vee kinni keeranud. Hinnaläbirääkimisi peetakse pidevalt erinevate ettevõtetega, kelle seas on rahulolematust palju, ent sellist pretsedenti pole enne esinenud.

"Keegi pole kunagi kasutanud sellist relva nagu teenuse osutamisest loobumine või teenuse lõpetamine," ütles Ots. "Väga kahetsusväärne aktsioon."

Ta lubas, et konkurentsiamet asub uurima, kas apteegiketid on rikkunud konkurentsiseadust, mis paneb piirid koordineeritud tegevusele.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse juhtis tähelepanu ka sellele, et apteegid on eksinud sulgemisaktsiooni korrektses teavitamises. Nimelt näeb määrus ette, et tarbijale esitatud teave sulgemisest peab sisaldama infot, kaua apteek suletud on, kus asub lähim apteek ja mis aegadel see avatud on.

"Meile saadetud fotod sulgemisteadetest ei sisalda seda infot," ütles Jesse. "Palume teil koheselt, viivitamatult need sildid apteekide ustel määrusega vastavusse viia, nii et ravimiamet ei peaks hakkama tegelema järelevalvemenetlustega ja inimesed saaksid vastava teabe kätte, et teada, kust ta oma ravimid saab."

Konkurentsiamet kogub infot ning kaalub võimaliku järelevalvemenetluse algatamist. Benu peajuristi Katrin Altmetsa sõnul pole konkurentsiametil selleks mingit juriidilist alust.

"Märt Ots väljendas lihtsalt emotsionaalset seisukohta, miks talle tundub inimesena ebamõistlik selline kiire, ilma tähtajata etteteatamiseta apteekide sulgemine, kuid mingit konkurentsiõiguslikku probleemi selles sulgemises kindlasti ei ole ja ei tasu ka otsida," ütles Altmets "Aktuaalsele kaamerale".

Ratas: survestada ja hirmutada ei tohi

Peaminister Jüri Ratas ütles, et ükski ettevõtja ei saa hirmutamistaktikat kasutades lasta talle ebasoodsaid seadusi tühistada.

"Sellise survestamise ja hirmutamisega ei tohi keegi ühiskonnas tegeleda, olgu see jõud täna nii suur sellel ettevõttel või hulgimüüjal, et hakata apteeke sulgema. Aga sõnum on mul see, et sellist hirmutamist ja läbi selle ähvardamisega ei hakka ükski riigikogu koosseis ega valitsus mingeid reforme ümber keerama ega muutma," rääkis peaminister.