Sotsiaalministeerium rakendaks apteegireformi esialgu vaid suurtes linnades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

Sotsiaalministeerium saatis riigikogu sotsiaalkomisjonile oma ettepanekud apteegituru reformimise osas, mis näeksid ette proviisoromaniku nõude rakendamist tuleva aasta aprillist vaid suurtes linnades. Väiksemates asulates asuvad apteegid saaksid etapiviisilise üleminekuaja kuni 2023. aastani.

Täpsemalt peaks esialgu tuleva aasta aprillist sulgema oma uksed kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis. Kõik omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid ja haruapteegid teistes linnades saaksid jätkata.

Ületuleva aasta jaanuarist tuleks sulgeda kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid ülejäänud üle 4000 elanikuga linnades ehk Narvas, Kohtla-Järvel, Maardus, Põlvas, Sillamäel, Sauel, Raplas, Keilas, Elvas, Jõgeval ja Haapsalus. Teistes linnades haruapteeke pole. Omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid võiksid jätkata.

2022. aasta jaanuarist tuleks kinni panna kõik omandinõuetele mittevastavad apteegid, millel pole haruapteeke alla 4000 elanikega asustusüksustes. Omandinõuetele mittevastavad apteegid, millel on haruapteeke maal, võiksid jätkata. Viimaks 2023. aasta jaanuaris tuleks sulgeda kõik ülejäänud omandinõuetele mittevastavad apteegid. Jätkaksid ainult proviisoromandis ja hulgimüüjaga mitteseotud apteegid.

Lisaks näeb sotsiaalministeeriumi ettepanek ette, et ravimiamet saaks erakorralises olukorras anda loa haiglavõrgu arengukava haiglale ravimeid väljastada. Erandlik olukord on selline, kus võib olla oht apteegiteenuse osutamise katkemiseks või oluliseks häireks. Sätete eesmärk on toetada ravimite kättesaadavust inimeste jaoks ka olukordades, kus ravimihulgimüüjatel tekivad tõrked jaeapteekide ravimitega varustamises.

Lisaks soovitab sotsiaalministeerium muuta proviisoromandi nõuet. Kui kehtiv seadus ütleb, et ühele proviisorile peab nõuete täitmiseks kuuluma 51 protsenti apteegist, siis sotsiaalministeerium pakub välja, et proviisoromand võiks jaguneda ka mitme proviisori vahel ning proviisorite osalus peaks moodustama vähemalt 80 protsent juriidilise isiku osadest või aktsiatest. Säte aitaks lahendada ära sellised olukorrad, kus apteegiomand kuulub näiteks kahele proviisorile võrdselt või jaguneb mitme proviisori ja farmatseudi vahel ilma, et kellelegi kuuluks enamusosalus.

Ettepanekuga on sotsiaalministeerium kaasa pannud ka muudatuste eelnõu.

Riigikogu lükkas teisipäeval koalitsiooni esitatud ravimiseaduse muutmise seaduse esimesel lugemisel tagasi. See tähendab, et esialgu kehtib 2014. aastal vastu võetud seadus, mis näeb ette, et tuleva aasta aprillis võivad apteekide omanikud olla vaid proviisorid.

Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek sulgesid protestiks kolmapäeval kell 14 oma apteekide uksed, demonstreerimaks, kuidas nende hinnangul pärast reformi apteegivõrk välja näeks.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) taunis apteegikettide äkkotsust sulgeda parlamendi teisipäevase otsuse peale korraga kõik oma apteegid, nimetades seda madalaks aktsiooniks alatute võtetega. Talle sekundeeris ka konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: