Info haigest rebasest Harku järve ääres eelmise aasta lõpus tuli tänu tähelepanelikele inimestele, kes andsid sellest teada Eesti metsloomaühingule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui elurajoonis on haige metsloom, siis meil oleks olnud võimalus kutsuda jahimees ja lõpetada looma piinad, mida keskkonnaametis ka tihti soovitatakse. Aga terve mõistus ütles, et kuna me ei tea, mis rebasel viga on, siis me tegime otsuse ta kliinikusse tuua ja palusime kliinikul teha kõik analüüsid," selgitas metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla.

Metsloomaühing tegutseb tänu vabatahtlikele annetajatele ja riigipoolse toeta. Ka rebase puhul käivitus kiiresti kogumiskampaania, millega looma ravi- ja uuringukulud tasutud said.

"Viimasel ajal paljud rebased tulevad krampidega. Hakkasime seda uurima, kas välistada või kinnitada ja kuna ka koertel on diagnoositud koerte katku, siis me pidime seda tegema, et saada teada, kas metsloomadega see levib edasi või mitte," rääkis loomade kiirabi kliiniku arst Aljona Gogoleva.

Uuringu lõpptulemused näitasid, et loom põdes korraga kahte rasket nakkushaigust, mis mõlemad ohustavad ka koduloomi - koerte katku ning toksoplasmoosi -, millesse enim haigestuvad kassid. Nakkus levib kokkupuutel haige looma või selle eritiste ja väljaheidetega.

"Kui sellised neuronähud on, siis on kõige suurem kahtlus, et on põrutus, autolt saanud löögi või midagi sellist. Teine kahtlus on mürgistus. Nüüd siis tuli välja, et peame kahtlustama ka viirushaigusi," rääkis Idla.

Metsloomade kolimine linnaruumi on üha sagedasem nähtus kogu Euroopas ning pole põhjust loota, et Eestis see teisiti läheb.

"Meil on viimasel ajal laekunud mitu kõnet seoses sellega, et rebased vaikselt kolivad linna ja tekitavad ohtu koduloomadele," tõdes Tallinna munitsipaalpolitsei peainspektor Šahrijar Abdullajev.

Tänu vaktsineerimiskampaaniatele on Eesti juba kümme aastat marutaudivaba. Uute raskete taudide kontrolli all hoidmiseks on parim viis oma lemmiklooma regulaarselt vaktsineerida.