Reinsalu: Eesti ei sea USA enesekaitseõigust kahtluse alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et USA kasutas Iraagis Iraani kindrali Qasem Soleimani vastu suunatud rünnaku korraldamisel oma enesekaitseõigust ning Eesti seda kahtluse alla ei sea.

NATO teatas, et peatas oma väljaõppe missiooni Iraagis. Meie sõdureid see kuuldavasti ei puuduta, aga kas lähitulevikus võib olla vajadus nad ära tuua?

See otsus tähendas seda, et NATO ei too nõustajaid ära, aga nad ei osale nõustamistegevuses, väljaõppes, kuna ohuhinnangu järgi missiooni juht leidis, et see on riskantne. Kahtlemata, see piirkond, kus praegu Ameerika Ühendriikide missioonis meie kaitseväelased on - kindlasti ohuhinnangud tehakse jooksvalt -, jääb akuutsest kriisikeskmest Bagdadis kõrvale.

Nii et hetkel nemad sinna jäävad ja midagi ei muutu?

Praeguse seisuga see olukord on selline.

USA tegevus avab rahvusvahelises õiguses n-ö uue peatüki, et senised kokkulepped ongi kõik tõlgendamise küsimus. Ka Venemaale?

Ei, ma ei ütle, et see pretsedent on selline, et ta antud juhul muudab kogu rahvusvaheliste suhete ja ka ÜRO põhikirja tõlgendamise dünaamikat. Näiteks kui oli väga palju muret ja kriitikat, et nad (USA) vähendavad oma kohalolu Süürias, siis tegelikult see alus, millega Ameerika Ühendriigid põhjendasid oma sõjalist missiooni Süürias, oli just Iraagi kollektiivse enesekaitseõiguse teostamine Süüria territooriumil.

Nii et kui me vaatame praegu seda pingete olukorda, kui palju on Iraan provotseerinud möödunud aastal, mis puudutab Hormuzi lahel laevade kinnipidamist, Ühendriikide drooni allalaskmist, mis puudutab Saudi Araabia õliväljade tulistamist, Hezbollah'i tegevust.

Tegelikkuses tuleb küll öelda seda, et Ameerika Ühendriikidel on kahtlemata olemas ÜRO põhikirja järgi oma enesekaitseõigus. Ameerika Ühendriikide asjuriga ma olin eile kontaktis, ta on ka teavitanud sellest, et tegelikkuses neil oli luureinfot selle kohta, et kõnealune isik (Qasem Soleimani), keda see raketilöök tabas, plaanis Ameerika Ühendriikide vastu rünnakut. Nii et enesekaitseõigust nad kasutasid ja seda kuidagi Eesti Vabariik kahtluse alla ei sea.

Mõnes mõttes võib ju lihtsustatult öelda, et USA tahtis Iraanile kohta kätte näidata, aga küsimus on nüüd selles, kas analüüsiti põhjalikult läbi, mis edasi saab? Kas teie hinnangul on olemas näiteks uue sõja võimalus?

Ütleme nõnda, et kui me vaatame viimase dekaadi jooksul, kui pingestunud on Pärsia lahe ümber kogu olukord /.../, siis on ta kahtlemata.

Nüüd on veel enam pinges.

Tuleb öelda, et teinekord ka kasutatakse reeskaleerimiseks just taktikalise eskaleerimise taktikat. Ma olen kindel, et kindlasti Ameerika Ühendriikide analüütikud tegelevad sellega. Esmaspäeval koguneb ka Põhja-Atlandi nõukogu, kus antakse samuti liitlastele ülevaateid selles küsimuses.

Kahtlemata on sõjalise konflikti praegune eskaleerumise võimalus täiesti reaalselt olemas.

Juhul kui see tuleb ÜRO julgeolekunõukogus arutlusele, kas võib tekkida võimalus, et Eesti peab hakkama oma liitlaste vahel pooli valima?

Eesti tegutseb oma põhimõtete järgi, oma hinnangute järgi rahvusvahelisest õigusest ja kindlasti on ka solidaarne oma liitlastega ja kuulab tähelepanelikult arvamusi.

Aga kui liitlased on erimeelsustel, siis me peame valima, kumma liitlasega me rohkem ühel meelel oleme?

Ütleme nõnda, et kindlasti me kuulame ka neid riike, kes meie liitlased ei ole. Ma olen järgmise nädala lõpul Julgeolekunõukogu istungil, on palutud ka Iraani esindajat oma seisukohti tutvustada. Nii et tegelikkuses Eesti kindlasti omab selget arusaama selles küsimuses ja kindlasti me mööname enesekaitseõiguse kehtivust ka Ameerika Ühendriikidele.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: