Grenell põhjendas Saksamaa meedias president Donald Trumpi otsust korraldada õhurünnak, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi mõjuvõimas kindral Qasem Soleimani, ja märkis, et kui Euroopa riigid kutsuvad üles pingeid maandama, oleks võinud neid üleskutseid teha ka varem, kui Teheran olukorda pingelisemaks muutis, vahendas Politico.

"Kui Lääs seisab ühtselt ja Lääs ütleb väga selgelt, et terrorism on vale ja terrorismi ei tohiks kasutada, siis seda sõnumit kuulevad ka iraanlased ja nad näevad Lääne kollektiivset jõudu," selgitas suursaadik. "Me oleme näinud, kuidas iraanlased viimaste kuude jooksul [pingeid] eskaleerivad. Ning sellele pole olnud reaktsiooni või ütleksin, et olnud vähe reaktsiooni Euroopa valitsuste poolt."

Pühapäeva õhtul tegid Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron ühisavalduse, mille kohaselt on olukorda Lähis-Idas vaja kiiremas korras deeskaleerida.

"Kui te soovite deeskaleerida ja arvate, et on väga oluline deeskaleerida, siis ma ütleksin, et hukka mõistmist tuleks alustada eskalatsioonitrepi alumistest astmetest ja seda ei tehtud," kommenteeris Grenell.

Grenell rõhutas ka, et ameeriklased ei soovi Iraaniga sõda alustada.

Pentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.

Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.

Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.

Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.