Kaks suurt maanteed ehitatakse aastaks 2030 neljarajaliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578562020000 | amCalendar}}
Foto: Nordecon

Uues riigiteede teehoiukavas nähakse ette, et Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee ehitatakse järgmise kümne aastaga neljarajaliseks. Tallinna-Narva maanteed hakatakse neljarajaliseks ehitama peale 2030. aastat.

Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud neli miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarajaliseks ehitada, Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Uue kava tõttu loobutakse samadel teedel kolmerajaliste teede edasirendamisest. Praegu on Tartu ja Pärnu suunal ehitatud mitu sellist lõiku, mida saab kasutada ohutuks möödasõiduks.

"Kas nendest 2+1 lõikudest saab lähiajal 2+2 tee, seda ma täna kinnitada ei julge, ei saa. Aga pigem pikemas perspektiivis näeks ikkagi seda, et ka need muutuvad 2+2 lõikudeks," ütles Aas "Aktuaalsele kaamerale".

Uues teehoiukavas ei ole arvestatud averusega (PPP). Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul täiendatakse tulevikus vajadusel teehoiukava averusega ning see peaks kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist.

Kas averuse vormis saab suuprojektiga edasi minna, näitab ära 21-kilomeetrine Libatse-Are lõigu pilootprojekt, mille ettevalmistuseks valitsus maanteeametile raha eraldas. Selle õnnestumise korral jaguneks kolme maantee suurehitus umbes 20 hankeks.

"See on hange, kus ettevõtja ehitab antud teelõigu valmis ja ka opereerib seda teatud perioodi jooksul. See tähendab seda, et esimeses faasis ei oleks riigil selliseid kulutusi, mis oleks muidu valmis ehitamiseks üsna kõrged. Seal on umbes 350 kilomeertrit, see maht on tõesti aukartustäratav. Kui me räägime turumahust, mis see turule võiks tähendada, siis investeeringu mahuna me räägime umbes 1,7 miljardist eurost," selgitas maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi.

Võrreldes seni kehtinud teehoiukavaga lükkus ressursside ümberjagamise tõttu edasi Tartu Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine.

"Paraku on riigi rahakott piiratud ning kõike korraga ehitada ei saa. Tegemist on liiklusohutuse seisukohast olulise ristumisega ning kavatsen Riia ringristmiku ehituse tuua varasemaks läbi lisarahastuse taotlemise," ütles Aas.

Neljapäeval valitsuse poolt vastuvõetud riigiteede teehoiukava seab plaanid järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist, teatas MKM.

Tänavuseks eraldatakse kruusateede tolmuvabaks muutmisesse kolm korda rohkem raha kui eelmisel aastal. Kruusateedele on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katete ehitamisse 15 miljonit eurot.

Riigiteede teehoiukavas 2020-2030 on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas. Vähenemise põhjuseks on muutused Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes, põhjendas MKM.

 

 

Toimetaja: Marko Tooming, Toomas Pott, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: