Helme käis komisjoni ees averust kaitsmas ja Ligiga vaidlemas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahandusminister Martin Helme sõnul on PPP ehk avaliku ja erasektori koostöö ainuke võimalus ehitada viie aasta jooksul valmis vajalikud neljarajalised lõigud põhimaanteedel, sest eelarveliste vahenditega läheks selle jaoks 40 aastat.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval istungil avaliku ja erasektori koostöö (PPP) võimalusi ja kogemusi maanteede ehitamisel. Komisjoni kutsel käisid selgitusi jagamas Helme, kes on olnud PPP kasutamise suurim eestvõitleja, rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi ning riigikontrolör Janar Holm.

Erikomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul oli arutelu ajendiks Helme sõnavõtud Eesti põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest.

"Ministri seisukohavõtud ei ole olnud kooskõlas Eestile seni teada olevate tõdedega tee-ehitusest, transpordist, rahandusest ega makromajandusest," märkis Ligi. Ta lisas, et arvestades Euroopa negatiivseid kogemusi PPP projektidega on erikomisjoni kohus kontrollida, ega Eestit ei ähvarda pikaajaline kahju ja sõltuvus.

Helme selgitas komisjoni ees, et riigil tuli teede ehitamise rahastamiseks leida võimalus, kuivõrd Euroopa Liidu reeglite järgi ei saa Eesti praeguses seisus laenu võtta. Helme sõnul saaks ainult riigieelarvest eraldatavate vahenditega ehitada suuremad maanteed neljarajaliseks 40 aastaga.

Helme tõi välja, et PPP on põhjendatud juhul, kui selle kasulikkus kaalub ülema kõrgema kapitalikulu. Kasulikkuse üheks eelduseks on see, et PPP ei kajastu valitsemissektori tasakaalus.

Rahandusminister tõi välja ka PPP positiivse mõju teede-ehituse kvaliteedile. Helme märkis, et kuivõrd PPP ehk averusega jääb ka tee hooldus lepingu ajaks ehk paarikümneks aastaks tee-ehitaja kätte, siis peab hanke võitnud ettevõtja tegema parima võimaliku tee, et selle hooldamine oleks võimalikult odav.

"Otsitakse innovatiivsemaid lahendusi, sest ehitaja otsib nii insenertehnilisi kui materjali uuendusi. Eestis kehtivad siiani 1983. aastast tee-ehituse normid," märkis Helme.

Helme sõnul tähendaks tee ehituse ja hoolduse andmine eraettevõtja kätte, et riik tellijana vabaneks senistest tee-ehituse projektide hilinemise ja kallinemise riskidest, sest lepingud oleksid pikaajalised, 20–30 aasta peale.

Komisjoni esimees Ligi (Reformierakond) aga märkis, et tema tahaks sellist eraettevõtet näha, kes teeb riigile soodsa lepingu ning võtab riskid enda kanda. "Minu lähtekoht on, et tee on riigi risk ja seetõttu ka eelarve kulu. Kui riik saab pikaks ajaks soodsa lepingu endale, siis erasektor ei kanna seda välja," ütles Ligi.

Helme sõnul ei minda kontsessioonilepingu teed, et eraettevõtja saaks lepingu ajal teelõigul teemaksu kehtestada.

"Erasektor ehitab tee valmis, võtab ehitus- ja tururiski. Avalik sektor nõuab, et tee oleks kättesaadav 85 protsendi ulatuses. Selle osa kättesaadavuse eest riik maksab," rääkis Helme.

Järgnenud vaidluses Ligi ja Helme vahel süüdistati üksteist asjatundmatuses ja tegematajätmistes, vaidluse lõpetuseks sai sõna rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi, kelle sõnul pole küsimus selles, kas ehitada suuremad maanteed neljarajaliseks riigi raha eest või PPP abil, vaid selles, kas ehitada teed valmis PPP abil või üldse mitte.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa) ütles Helmet kaitsma asudes, et tänase teadmise järgi pole riigieelarve rahaga võimalik Tallinna-Tartu maanteed täies pikkused neljarajaliseks ehitada ning kordas Helme mõtet, et senise kogemuse järgi on PPP projekti eeliseks tee hoolduse andmine tee-ehitajale, mis peaks tagama, et ehitaja on huvitatud parima võimaliku tee ehitamisest.

Komisjoni esimees Ligi sõnul ei saanud ta täpselt, aru, mis paneb ehitajat ehitama paremat teed kui seni, kui maanteid on ehitatud riigieelarveliste vahendite eest.

"Kui teede ehitus on läinud kallimaks, mis selle (PPP) projekti puhul need odavamaks muudab?" soovis Ligi teada, millele Helme vastas, et "rohkem usku kapitalismi, Jürgen".

"Kui on konkurents, siis see surub hinda alla. Kui kogu perioodi hoolduskulud on lepingu osa, siis hoolduskulude ratsionaliseerimine on ettevõtja huvides, siis ta otsib kulude vähendamist, ja see ongi kokkuhoid. Et teha parem ja odavam töö," selgitas Helme.

Tulevad tee-ehitajad Euroopast

Helme sõnul saab tegu olema niivõrd suurte hangetega, et need peab korraldama rahvusvahelistena, mis toob Eestisse teid ehitama ka suured ja tunnustatud ettevõtted.

"Suured firmad tulevad Euroopast. Me näeme, kuidas meie ettevõtetega võrreldes on nende ärieetika teine," ütles Helme.

Ligi viitas, et Euroopa kontrollikoja auditi järgi on PPP-ga palju negatiivseid kogemusi ja vähe häid. "Ja neljarajalised maanteed pole ka maanteeameti jaoks mõistlikud. Vaid üksikud lõigud oleksid vajalikud," märkis Ligi, kelle hinnangul oleksid niivõrd mahukad tee-ehitusprojektid koormaks nii Eesti majandusele, eelarvele kui loodusele.

Helme märkis selle peale, et Eesti kolme suurema maantee liiklussagedus on umbkaudu sama, mis Euroopa suurlinnades ning peale selle lisandub teede laiemaks ehitamisega regionaalne mõõde. "Viie aastaga on võimalik vajalikud lõigud ära teha," märkis ta.

Helme sõnul taandub põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine kokkuvõttes sellele, kas need tahetakse valmis ehitada või mitte. "Õnneks oleme meie valitsuses ja mitte sina, ja meie teeme, erinevalt sinust, kes ei teeks," ütles Helme Ligile.

Põhjalik analüüs, millised on PPP kasutamise plussid ja miinused, valmib novembris. Helme sõnul on juba järgmisel aastal plaanis pilootprojekt ning samal ajal valmistada ette järgmiseid hankeid. "Soovime, et tuleks osalema suured firmad mujalt, et saada paremat hinda ja kogemust," ütles Helme.

Asekantsler Uukkivi lisas, et kui õnnestub PPP lepingutega näidata, et oluline risk tee-ehitusel on kanda eraettevõttel, siis ei pea seda avaliku sektori kuludesse kandma.

Helme sõnul ei saa keegi väita, et riik saab midagi tasuta, tee avalikus kasutuses hoidmine on riigi jaoks jooksev kulu ning need liisingumaksed kajastuvad endiselt riigieelarves. Euroopa Liidu nõuetest möödaminemiseks on oluline näidata, et riik pole laenuvõtja.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: