Helme: valitsus liigub PPP-ga edasi ({{commentsTotal}})

{{1568359320000 | amCalendar}}
Tee-ehitus.
Tee-ehitus. Autor/allikas: Teet Teder/"Ringvaade"

Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile antud intervjuus, et valitsus otsustas averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP) kasutamise võimalusega taristuprojektide ehitamiseks edasi liikuda. Helme sõnul üritatakse tööjõuna ukrainlaste asemel kasutada Soome läinud eestlasi.

Kas otsus, et Eestis hakatakse PPP-d neljarajaliste teede ehitamiseks kasutama tehti neljapäeval valitsuskabinetis?

Üleüldine hoiak oli väga positiivne. Ministrid üldiselt kõik suhtusid väga toetaval mõttesse, et me peame ehitama need neljarajalised teed välja ja see oleks üks variant selle tegemiseks. Loomulikult me kõik saame aru, et siin on teatavad ettevalmistused nii seadusandlikult kui ka oskusteabe hankimisel. See tuleb ära teha ja selle tegemiseks määrati valitsuse otsusega rahandusministeerium. Ja pandi paika uued konkreetsed sammud. Detsembri alguses me tuleme valitsusse selle teemaga uuesti, kus me juba vaatame neid põhimõtteid, et millise valiku alusel me üldse hakkame PPP-ga rahastama erinevaid asju.

Võimalik on rahastada igasuguseid erinevaid asju. Võimalik on rahastada ehitisi, teid raudteid, haiglaid, õppeasutusi. Siin on väga palju laiasid võimalusi. Mis siis on need valikukriteeriumid valitsuse jaoks ja mis on meie prioriteedid. Sellega me oleme siis detsembris uuesti valitsuses ja ühtlasi otsustati, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb nimekirja nendest teelõikudest Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva trassil, millega võiks juba konkreetselt edasi minna nende Averuse või PPP hangete algatamisel.

Praeguste kavade järgi on ainult kolm miljonit eurot teede projekteerimiseks, seda on selgelt liiga vähe.

Projekteerimine on eraldi teema. Projektid või projekteerimine võib olla osa sellest PPP hankest, et ka projekti ei pruugi riik ise üldse teha või sisse osta, vaid see võib olla kogu paketi osa. Aga riik peab ära tegema planeeringud, maade võõrandamised ja keskkonnahinnangud.

Mis on veel oluline, mida me ka vaatasime, kui me seda teemat arutasime, siis me vaatasime seda eelarve kontekstis. Kui me vaatame järgmistele aastatele, siis riigi eelarvestrateegias on ikka näpuotsaga praegu järgnevateks aastateks eraldatud raha just neljarajaliste maanteede jaoks. Kui me mingisugust lisaraha ei kaasa kuidagi, siis meil neid teid lihtsalt ei tule.

Aga mis saab eelarve tasakaalust?

See oli väga oluline küsimus, mille osas kõigil valitsuse liikmetel oli huvi. Ja on täiesti üheselt selge, et kui õigesti teha, kui järgida teatud tingimusi, mida ka Euroopa Komisjon on meile raamistiku ette pannud, siis on võimalik nende PPP-projektidega niimoodi minna, et võlg jääb erasektorisse. Neid teid ehitatakse rahastusega, mis on võla peale võetud. Riigi poolne osa on siis seda valmisehitatud taristuobjekti liisida.

Millal saab sõita Tallinnast Tartusse või Pärnust Tallinnasse või Narvast Tallinnasse mööda neljarajalisi teid?

Seda kuupäeva ma täna kindlasti välja käia ei saa, aga meie eesmärk on need ehitused käivitada lähiaastatel. Eks me kõik anname aru, et kui me räägime suurusjärgus 400 kilomeetrist teede ehitusest, siis neid ühe või kahe aastaga valmis ehitada ei ole võimalik või vähemalt mitte praktiline. Aga me räägime lähiaastatest.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles neljapäeval, et kui nüüd valitsus planeerib suuri tee-ehitusi paralleelselt Rail Balticu ehitamisega, siis see tähendab seda, et meil on väga palju Ukraina töölisi nendel objektidel, sest meil ei ole kohalikku tööjõudu selle jaoks.

Tööjõu küsimus loomulikult on asi, millega tuleb tegeleda või arvestada. Me saame ju kõik aru, et praegu on majanduses selline seis, et tööjõupuudus on olemas. Meie jaoks on selle teede ehitamise üheks suureks plussiks see, et tekib võimalus ja hoob, kuidas hoopis tagasi kutsuda Eestisse neid inimesi, kes on läinud välismaale tööle. Ehk me räägime Soomes olevate eestlaste rakendamisest kodumaal tööjõuna. Eraldi peame me silmas seda, et me ei taha välistööjõudu kolmandatest riikidest, eelkõige räägime Ukrainast loomulikult, aga tööjõudu tassitakse Euroopasse tänapäeval ka Türgist ja Hiinast. See on selge poliitiline valik seda vältida.

Rahandusministeerium: saime ülesandeks töötada välja PPP-projektide põhimõtted

Rahandusministeeriumi pressiesindaja teatas, et valitsuskabinet sai neljapäeval ülevaate averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP) võimaluste kasutamise kohta Eestis. Valdkonna eest vastutajaks määrati rahandusministeerium, kes sai ülesande töötada detsembri alguseks välja avaliku ja erasektori koostööprojektide ellu viimiseks vajalikud põhimõtted ja juhised.

Majandus- ja taristuminister peab koos keskkonnaministriga esitama oktoobris valitsusele ettepanekud, milliseid taristuobjekte võiks rahastada avaliku ja erasektori koostöö korras. Valitsuse liikmed olid üldiselt positiivselt meelestatud ja pidasid oluliseks liikuda edasi taristu kiirema arendamisega.

Majandusminister: järgmise kuu alguseks valime teelõigud välja

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ütles, et ministeerium on alustanud tööd, et valida välja järgmise kuu alguseks need lõigud Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu suunal, mille neljarajaliseks rajamist võiks kaaluda avaliku- ja erasektori koostöös.

"See kuidas ja millises ajaraamis protsess edasi toimub ning millised on lõplikud valikud, sõltub paljuski ka sellest, millised PPP juhised-tegevussraamistiku pakub välja Rahandusministeerium detsembri alguses," lausus Aas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: