Kui tavaliselt on talv Eesti Energia elekletrijaamadele tootmises tippaeg, siis soe november, detsember ja ka alanud jaanuar pole põlekivist elektri tootmisele soodsalt mõjunud.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et aasta tagasi tegi ettevõte oma tootmisrekordeid, ka soojuselektrijaamadega. "Praegu töötab Auvere elektrijaam alakoormatuna, lihtsalt kuna nõudlus on nii väike turul," tõi ta võrdluseks.

Tegelikult jäigi eelmise aasta jaanuar viimaseks kuuks, mil Eesti tagas varustuskinduse siin toodetud elektriga. Soojad ja vihmased november ja detsember olid samas aga tuulised, mis võimaldas Eesti Energial toota korralikult tuuleenergiat. Kuid eelmise aasta soe lõpp tõi põhjamaadest börsi vahendusel Eestisse ka palju odavat hüdroenergiat.

"Põlekivist toodetud elekter ei ole seoses väga kõrgete keskkonnamaksudega ja Vene elektri konkurentsiga väga turule pääsenud, mis on meile Ida-Virumaal päris korralikult ja laastavalt mõjunud, toodangu maht on umbes kaks korda väiksem kui 2018," rääkis Sutter.

Soe aastalõpp ja uue algus rõõmustab kindlasti aga kliente, sest tarbmine on väiksem ja elektri hind on madalam. Näiteks novembris oli elekter 13 protsenti odavam kui eelmisel aastal samal ajal.

Eestis on ka teisi elektritootjad, kuid enamuses tuleb elekter Eesti Energiast. Energeetika on andud alati oma panuse ka Eesti majanduskasvule, kuid tootmise vähenemise tõttu on ka selle osatähtsus SKPs tuntavalt kahanenud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et energiasektori kasvuga oleks ka Eesti majanduse kasv kiirem.

"Kui möödunud aasta esimese kolme kvartaliga kasvas majandus kokku 4,3 protsenti, siis energiasektor vähendas seda 0,7 protsenti ehk suurusjärgus 15 protsenti. Kui energiasektor oleks olnud kasvõi nullkasvuga, oleks meil möödunud aasta olnud majanduskasv suurusjärgus kuskil viis protsenti," rääkis Mertsina.

Veel viie aasta eest hinnati näiteks põlevkivitööstuse panust Eesti SKPsse viie protsendi lähedale ja loodeti, et see veel kasvab. Praegu pakutakse kogu energeetika sektori osakaaluks kuni neli protsenti SKPst.

Eesti ostab kaks kolmandikku elektrist sisse

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool andmetel on jaanuaris Eesti piirkonnas tarbitud elektrienergiast ainult umbes kolmandik toodetud Eestis. Päevasest umbes 1400 megavatt-tunnisest (MWh) tarbimisest on Eestis toodetud ainult 400 - 500 MWh elektrienergiat. Eelmise aasta jaanuaris jäi Eesti tootmine 1000 MWh tunni ümber.

"Alates pühadeperioodist oleme näinud Nord Pooli turul elektri ülepakkumist, mida soodustavad kõrge tuuleelektri toodang, sooja õhutemperatuuri tõttu madal elektritarbimine ja kõrge import kolmandatest riikidest tingituna sealsetest puhkepäevadest," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ERR-ile.

Lisaks on rohked sademed täitnud lähiriikide hüdrojaamade reservuaarid, mis on alla viinud ka nende jaamade toodetud elektri hinna.

Terve detsembri on olnud elektrihind Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 39 eurot MWh eest.

"Põlevkivist elektritootmine on seetõttu pääsenud turule väiksemas mahus. Juhitavatest elektrijaamadest on elektritootmises osalenud peamiselt Eesti Energia kõige uuem ja efektiivsem elektrijaam – Auvere," lisas Luts.

Küll on praegused olud soosinud Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Green tuulest elektri tootmist, mis kasvas aastatagusega võrreldes detsembris ligi 70 protsenti, selgitas Luts.