"Tänaste teadmiste põhjal võiks hinnatase jääda umbes samasse suurusjärku nagu see on olnud 2019. aastal," ütles Nõu reedel Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea".

Ta selgitas, et selline prognoos põhineb Soome finantsturu hinnangul, mis kaupleb 2020. aastaks tänavusega samadel hinnatasemetel. "Kui viimase aasta jooksul tuleb Soome hinnatase kusagile 40-45 eurot MWh kohta, siis 2020. aastaks kaupleb Soome finantsturg täpselt seal samas kandis," rääkis Nõu. Ta rõhutas, et sellele peab juurde arvutama hinnalisa Eestile, kuna Eestis on elekter üldjuhul kallim kui Soomes.

"See on sellepärast, et Eesti nagu ka Läti ja Leedu on täna elektridefitsiidis, mis tähendab, et kui elektrit on puudu, siis tuleb seda nii Rootsist kui Norrast kui ka kolmandatest riikidest juurde osta ja kui ülekandeliinid saavad piltlikult öeldes täis - Rootsist ja Soomest tuleb maksimaalsel hulgal elektrit -, siis juhtubki see, et Baltikumis hakkab hinda tegema mingisugune tootmisseade, mille omakulu on kõrgem," selgitas Alexela energiaportfellide juht.

Lõppev aasta on üle pika aja esimene, kus Eesti ei ole mitte elektri eksportija, vaid sisseostja.

"Kui võrrelda 2018. ja 2019. aastat - et kui palju oli Eesti elekter kallim kui Soomes -, siis 2018. aastal hinnavahe sisuliselt puudus. 2019. aastal tuleb hinnavahe keskmiselt juba üle kahe euro MWh kohta. Siia on jätnud selgelt oma märgi Narva elektrijaamade sulgemine ja teisalt ka see, et Auvere elektrijaam, mis oleks pidanud Narvas suletud plokke asendama, on suure osa aastast olnud remondis ja turult väljas," rääkis Nõu.

Kuna Eesti koos Läti ja Leeduga on ühendatud ka Poola ning Põhjamaade elektrisüsteemidega, siis mõjutab meie hindu väga tugevalt neis riikides toimuv, märkis Nõu. Kui 2017. aastal oli Nord-Pool Spoti Eesti hinnapiirkonnas kesmine elektrihind 33 eurot MWh eest, siis 2018. aastal oli see juba 47 eurot ning tänavu jääb ka sinna kanti. Hinnatõusu põhjused on osalt tingitud just naaberriikides toimuvast, selgitas Nõu.

Tema sõnul on viimastel aastatel olnud probleeme Põhjamaades hüdroreservuaaridega - 2018. aasta külma talve tõttu suur elektritarbimine jättis reservuaarid üsna tühjaks ja teisest küljest oli ka üsna kuiv suvi, mis ei võimaldanud neid maksimaalselt täita.

"Teine põhjus on ka Eestis palju tähelepanu saanud faktor, et saastekvootide hinnad on teinud läbi märgatava tõusu. 2018. aastal hakkasid need tõusma 5 eurolt tonni kohta ja jõudsid aasta lõpuks üle 20 euro tasemele. Täna nad on 25-26 eurot tonni kohta. See on kulu, mis läheb otse päris paljudele elektritootjatele tootmiskulusse," tõdes Nõu, viidates, et Narva elektrijaamade kõrval kannatavad selle all ka Poola tootjad, kes on väga sõltuvad söest. "Kuna CO2 hinnatõus on nii märgatav, siis see on ka turuhinda sisse tulnud ja see on kajastunud ka elektrihindades," rääkis Nõu.

Elektri hinda võib hakata tõstma ka see, et Rootsis pannakse juba mõne päeva pärast kinni üks vanem 850 megavatise võimsusega tuumajaam ning järgmise aasta jooksul peaks veel üks amortiseerunud tuumajaam Rootsi turult lahkuma, märkis ta. Ning samas lükkus veelgi edasi Soomes Olkiluoto tuumajaama kolmanda reaktori käivitamine, mis pidi plaanide kohaselt valmima suvel 2020, kuid hiljuti tetati, et see võiks võrku lülituda alles novembris ja regulaarne tootmine võiks alata 2021. aasta märtsis.

Nõu rääkis ka, et tema hinnangul ei ole juba 2013. aastal käivitatud elektri vabaturg Eestis väga hästi käivitunud, kuna ainult 3-4 protsenti inimestest vahetab iga aasta oma elektrimüüjat ja tervelt 16-17 ptotsenti klientidest tarbib endiselt elektrit üldteenusel, mis on kõige kallim viis, kuidas elektrit osta.