Soe talv on toonud säästu keskkütte kasutajatele ja elektritarbijatele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: (Foto: ERR)

Selle aasta soe talv on toonud kaasa keskkütte madalama hinna ja väiksema tarbimismahu. Samuti on talve taeva jäämine toonud kõrgete hüdroreservide ja madala tarbimise tõttu oluliselt alla elektri hinna.

Soojatootja tootmine langes aastaga 19 protsenti 23,7 gigavatt-tunnile ja keskmine sooja hind 11 protsenti 58,1 eurole megavatt-tunni eest. "Arvestades nii tarbimist, kui ka keskmist hinda võib järeldada, kulutused soojusele olid 2019.a detsembris oluliselt madalamad kui 2018. aasta detsembris. Sama trend jätkub käesoleva aasta jaanuari soojuse arvetel, kui neid võrrelda 2019. aasta jaanuari soojuse arvetega," ütles Adveni turundus- ja kommunikatsioonijuht Maret Martsepp.

Sarnased numbrid on ka Utilitasel. Kahe talvekuuga kulus ettevõtte andmetel selle klientidel 20 protsenti vähem soojust, kui eelmise aasta samal perioodil. "Selles languses on vaieldamatult ilma mõju, kuid soojustarbimisest rääkides, ei tohi unustada ka sooja vee ettevalmistamise, ehk vee soojendamist, mis ei sõltu ilmastikuoludest ning mis moodustab keskmiselt 30 protsenti hoone aastas tarbivast soojusest," ütles Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske.

Veske lisas, et samas ei mõjuta ka vaid välistemperatuur kütteks tarbitava soojuse mahtu. " Näiteks tugev vihmasadu, pilves ilm või tuul võivad tarbimist suurendada, ehkki õhutemperatuur ei pruugi olla nii madal. Samuti ei jõua hoone kütteseadmed järskudele temperatuurikõikumistele reageerida ja võib tekkida olukord, kus keskmine kuu temperatuur on üksikute külmade päevade tõttu madal, kuid tarbimine püsib stabiilsena ega tõuse," rääkis Veske.

Ka elektri hind on möödunudaastase perioodiga võrreldes oluliselt alla tulnud. Elektribörsi Nordpool Eesti hinnapiirkonna keskmine hind langes detsembris möödunud aastaga võrreldes 26,4 protsenti 39,05 eurole megavatt-tunni eest ja jaanuaris 44,7 protsenti 30,82 eurole megavatt-tunni eest.

"Soe ja vihmane ilm on Põhjamaade elektrihinnad alla toonud. Traditsiooniliselt üks külmemaid talvekuid jaanuar oli Põhjamaades tavapärasest keskmiselt ligi seitse kraadi soojem," ütles Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller. "Selle tulemusena pole olnud talveperioodile tavapärast nõudlust elektri järele ning elektrihinnad on ebatavaliselt vähese nõudluse tõttu madalad."

"Samal ajal on elektri pakkumine turul suurenenud, kuna vihmased ilmad on tekitanud Põhjamaades ja eriti Norras väga kõrge hüdro-elektritootmise potentsiaali. See suurendab elektri pakkumist Põhjamaade turul ja põhjustab madalaid hindasid ka Eestis," rääkis Miller.

Kui veebruaris siiski külmaks läheb ja nõudlus elektri järgi taastub, tõuseksid elektrihinnad Milleri sõnul siiski uuesti kõrgemale. "Praeguseks kogunenud kõrge hüdrotasakaal ja suhteliselt soodne gaasi hind aga hoiaks ka siis pakkumist üleval ja piiraks elektrihinna tõusu. Kui aga nii-öelda korraliku talveilma ei tulegi, võivad elektrihinnad sarnaselt tänasele kevadini madalad püsida," lisas ta.

Elektriturgu on Millari hinnangul mõjutanud ka Vene elektri impordimahtude suurenemine. "Tegemist on olulise konkurentsimoonutusega elektriturul, mis mõjutab negatiivselt kõiki Euroopa Liidu päritoluga tootjaid, kes on allutatud Euroopa Liidu keskkonnanõuete regulatsioonile," märkis Miller.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: