Veskimägi: Euroopa kliimapoliitika on hakanud tööle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Elektriturul on jaamad, mis suudavad energiat toota väiksema süsihappegaasi emisiooniga kui Eestis põlevkivi baasil töötavad jaamad ja see näitab, et Euroopa kliimapoliitika on hakanud tööle, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi "Esimeses stuudios".

Eestis on elektritoodang langenud aastaga pea 40 protsenti, kuid Veskimägi tõi välja, et Eesti eesmärk ongi olnud saada Euroopa ühisturu osaks.

"Meie visioon on olnud olla osa laiemast Euroopa energiaturust, laiemast Euroopa energiavõrgust ja kui me täna näiteks töötaksime ainult Narva elektrijaamade põhiselt, siis oleks meie elektrihind oluliselt kõrgem. Parim näide sellest, miks näiteks Narva jaamad, mis ajalooliselt on suurema osa Eesti elektrist tootnud, turule ei mahu, on see, et kuskil mingi teine tootja toodab elektrit odavamalt," rääkis Veskimägi "Esimeses stuudios".

"Selline Euroopa Liidu loogika, et energia on ühtne siseturu kaup, ma arvan, et see on loogika, millele oleme kogu oma energiaturu rajanud ja ka kõik need ühendused ehitanud, et olla paremini ühendatud, et ühel hetkel saaksid meie tarbijad odavamat elektrit tarbida. Aga muidugi, teiselt poolt ka meie tootjad saaksid oma elektrit teistele turgudele müüa. Aga selleks peavad olema tootmisseadmed, mis on turul konkurentsivõimelised. Eesti ühiskond on nii väike, et me kunagi ei suuda toetustepõhiselt maksta kinni tootmisseadmeid, mis teistele turgudele elektrit müüa saaks või võiks," lisas ta.

Saatejuht küsis Veskimäelt, kas Narva elektrijaamad ei pääse turule odava Vene elektri pärast. Veskimäe sõnul see nii ei ole.

"Narva jaamad ei pääse turule sellepärast, et süsiniku hind on nii kallis ja Narva elektrijaamad, põlevkivipõhised elektrijaamad on sisuliselt esimesed, mis kukuvad süsiniku hinna kasvades välja. Kui täna on seal hind 25-27 eurot tonn, siis see tähendabki seda, et turul on jaamad, mis suudavad elektrit toota väiksema CO2 emissiooniga. Ilmselgelt, ma arvan, et see on parim näide sellest, et tegelikult Euroopa kliimapoliitika on hakanud tööle, tegelikult see ongi see, mida me oleme tahtnud," ütles ta.

See, et Vene elekter on Balti ja Euroopa turul, ei ole Veskimägi hinnangul ei hea ega õige. "Ilmselgelt see on nii süsinikuleke, see on vastuolus meie kliimaeesmärkidega, see on ebavõrdne konkurents," lisas ta.

Veskimägi tõi aga välja, et 2025. aasta lõpp, kui Balti riigid peaksid end lahti ühendama Vene elektrisüsteemist, siis ei ole riikidel ühtegi liini ega ka kaubandust Venemaaga, Valgevene ega Kaliningradi oblastiga. "Igasugune kaubandus lõpeb ära ja ebavõrdne konkurents kaob," märkis ta ja lisas, et Leedu ei soovi ka Valgevene uue tuumaelektrijaama toodetud elektrit oma turul.

"Kui seal kaubandus lõpeb ära, siis meie uus reegel on see, et me allokeerime kaubanduse osaliselt Läti-Venemaa piirile, aga kehtestame sinna ka võrgutasu, millest lähtuvalt juba meie hinnangul pärast seda muutust umbes 40-60 protsenti Vene elektriimport Balti riikidesse peaks vähenema," selgitas Veskimägi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: