Praegu muuseumina tegutsevasse paika kogunes mälestusüritusele riigipäid ja valitsusjuhte vähemalt paarikümnest riigist, vahendasid ERR-i teleuudised.

Ürituse aukülalised on umbes 200 laagrist eluga pääsenut.

Natsid tapsid Auschwitzis üle miljoni inimese. Peale juutide tapeti ka poliitvange, seksuaalvähemustesse kuulujaid, vastupanuliikumiste liikmeid ja sõjavange.

Mälestusüritusel osalejad on ühel nõul, et kõige tähtsam on välistada selliste sündmuste kordumine tänapäeval.

"Antisemitismi naasmine ei ole juutide probleem. See on meie kõigi probleem. See on Prantsusmaa Vabariigi probleem, sest see on teistmoodi olijate vihkamise nägu, rassismi lähisugulane, igasuguse väljaarvamise lähisugulane, see on meie pärandi ja meie ideaalide eitamine. Sellepärast meie järele ei anna," rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"Tänapäeval kuuleme me internetis, tänavail, poliitilise võimu keskustes hääli, mis levitavad vihkamist. See juhtub kõikjal Euroopas ja kogu maailmas. Meie kohus on võidelda antisemitismi ja rassismi vastu otsustavalt, kaalutletult, selgelt ja kompromissitult," kõneles Iisraeli president Reuven Rivlin.

Auschwitz-Birkenau koonduslaager tegutses Natsi-Saksamaa vallutatud Poolas 1940. aasta maist 1945. aasta jaanuarini. See oli suurim Natsi-Saksa koonduslaager.

Auschwitzi vabastas Nõukogude armee. Vabastamispäeva tähistatakse paljudes riikides holokaustiohvrite mälestuspäevana.