Holland palus vabandust juutide tagakiusamise eest Teises maailmasõjas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hollandi peaminister Mark Rutte (V) ning tervise-, sotsiaal- ja spordiminister Paul Blokhuis asetasid pärja holokaustiohvrite mälestuseks.
Hollandi peaminister Mark Rutte (V) ning tervise-, sotsiaal- ja spordiminister Paul Blokhuis asetasid pärja holokaustiohvrite mälestuseks. Autor/allikas: ANP/AFP/Scanpix

Hollandi valitsus palus esimest korda juutide sõjaaegse tagakiusamise eest vabandust.

"Nüüd, mil meiega on viimased ellujäänud, palun andeks valitsuse nimel selle eest, mis võimud tol ajal tegid," ütles peaminister Mark Rutte pühapäeval natside Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva eelõhtul.

Teise maailmasõja elas Hollandi 140 000 juudist üle vaid 38 000, kuid riigi valitsus polnud seni kordagi palunud vabandust rolli eest, mida kohalikud võimud arvu järsus vähenemises etendasid.

Andeks palumise küsimus kerkis esile 2012. aastal, mil peaminister oli jällegi Rutte. Tollal aga ütles ta, et valitsuse tegemistest sõja ajal pole piisavalt infot ning ametlikuks vabaduseks pole piisavalt laia toetust.

2000. aastal palus Wim Kok vabandust jäise vastuvõtu eest, mida natside koonduslaagrid üle elanud inimesed Hollandisse naastes said. Holland oli 1940.–1945. aastal Natsi-Saksamaa okupatsiooni all.

"Meie riigiametid ei käitunud õigluse ja turvalisuse valvuritena," ütles Rutte pühapäeval.

"Okupantide korraldusi täitsid liiga paljud riigiametnikud."

"(Juutide) nimekirjade koostamise ning väljasaatmiste kibedaid tagajärgi pole piisavalt tunnustatud," lisas ta.

"Laias plaanis jäime hiljaks. Liiga vähe kaitset, liiga vähe abi, liiga vähe tunnustust."

"75 aastat pärast Auschwitzi on antisemitism jätkuvalt meiega. Täpselt seepärast tunnistame juhtunut täielikult ja ütleme selle valjult välja," ütles peaminister.

Holokausti üle elanud inimesed kogunevad esmaspäeval Auschwitzi, et mälestada 75 aasta möödumist päevast, mil Nõukogude Liidu sõdurid laagri vabastasid. Maailma liidrid pidasid mälestustseremoonia Jeruusalemmas neljapäeval.

Auschwitz-Birkenaus tapeti rohkem kui 1,1 miljonit inimest, peamiselt juudid.

Saksamaa hoiatab juutide massilise lahkumise eest, kui vaen püsib

Välisminister Heiko Maas hoiatas pühapäeval, et juudid võivad Saksamaalt lahkuda, kui pead tõstvat antisemitismi ei suudeta välja juurida.

Maas kirjutas Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva puhul nädalakirjas Spiegel, et juudivastased rünnakud, nii füüsilised kui internetis, on saanud Saksamaal igapäevaseks.

Iga teine juut kaalub Saksamaalt lahkumist, ütles ta.

"Me peame rakendama kiiresti vastumeetmeid, et seesugused mõtted ei saaks kurvaks tegelikkuseks ega viiks juutide massilise Saksamaalt lahkumiseni."

Maas lubas, et kui Saksamaa võtab juulis üle Euroopa Liidu ja novembris Euroopa Nõukogu eesistumise, saab antisemitismivastasest võitlusest prioriteet.

Saksamaa surub läbi juudivastaste rünnakute karmima karistamise, ütles ta ja tõotas saavutada selle, et senisest enamates EL-i riikides loetaks holokausti eitamine kuriteos. Praegu on see seadusvastane kümmekonnas EL-i riigis, seal hulgas Saksamaal, Belgias ja Itaalias.

Berliin astub jõulisemalt võitlusse ka antisemiitliku vaenukõne ja valeinfo levitamisele sotsiaalmeedias, kirjutas Maas. "Süüdlased peavad tundma kogu Euroopas seaduste täit jõudu." 

Juudi kogukondade ja nende hoonete tõhusamaks kaitsmiseks annab Saksamaa sel aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) 500 000 eurot, ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: