Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma sõnul ei pea viirused väliskeskkonnas kaua vastu ning postipakile näiteks aevastamisega sattunud viirust sisaldavad piisad kaotavad oma nakkusohtlikkuse tundidega, teatas ameti pressiesindaja teispäeval BNS-ile.

"Loomulikult tuleb peale kaugelt saabunud pakkide katsumist endiselt pärast käed puhtaks pesta, sest pind võib olla saastunud näiteks erinevate kahjulike bakteritega. Kuid tõenäosus nädalaid tagasi Hiinas koroonaviirusega kokkupuutunud pakilt haigus saada on ülimalt väike," ütles Härma, kelle sõnul tuleb Eestis praegu käsi pesta ja ettevaatlik olla pigem gripi ja gripilaadsete viiruste levimise tõttu. "Gripihooajal tuleb igal juhul kätehügieeni erilise tähelepanelikkusega jälgida."

Kuigi Hiinast saabunud postipakid praegustel andmetel endast koroonaviiruse osas ohtu ei kujuta, soovitab terviseamet endiselt hoolikalt kaaluda vajadust reisida Hiina riskipiirkondadesse. "Kokkupuutel nakatunuga jõuab viirus end uues organismis sisse seada. Kuna viiruse inkubatsiooniperiood on kuni kaks nädalat, on nakkusohtlikud ka pealtnäha täiesti terved inimesed," ütles Härma, kelle sõnul peaksid riskipiirkonnast naasvad inimesed oma tervist 14 päeva jooksul jälgima ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel helistama koheselt arstile ning teavitama reisist Wuhani või selle lähipiirkonda.

Praegu levib koroonaviirus 2019-nCOV peamiselt Hiinas, üksikjuhtumeid on avastatud ka Jaapanis, Hongkongis, Macaus, Lõuna-Koreas, Singapuris, Vietnamis, Nepalis, Malaisias, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendriikides ja Austraalias. Suurema osa juhtumite puhul on haigestunu eelnevalt viibinud Hiinas. Nakkus sai väidetavalt alguse Wuhani linnas elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik.

Koroonaviirused avastati eelmise sajandi 1960. aastatel, viirused suudavad nakatada nii inimesi kui ka erinevaid loomi ja linde. Viirused tungivad organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta rakkudesse, levides nii õhu teel piisknakkusena kui fekaaloraalselt. Tuntud koroonaviirused nagu  beetakoroonaviirus HCoV-OC43 ja HCoV-HKU1 ja alphakoroonoviirus HCoV-229E põhjustavad nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustele omaseid sümptomeid kui ka tõsiseid kopsuvaevusi, ohustades eelkõige vanureid ja väikelapsi.