Tallinna mitmed suured teeede rekontrueerimis- ja ehitusprojektid, näiteks Reidi tee või Ülemiste liiklussõlm, on suuresti ehitatatud Euroopa Liidu rahalisel toel. Praegu on ebaselge, kas ja kui palju järgmisest eelarveperioodist abirahasid tuleb.

Reidi tee ehituse maksis 85 protsendi ulatuses kinni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Järgmisest aastast käivitub uus eelarveperiood, mille rahastamismudel on aga endiselt kokku leppimata. See kõik tähendab aga, et Tallinnas praegu suuri objekte ette ei võeta, tunnistas abilinnapea Kalle Klandorf.

"Me ei oska öelda, kui suur kaasrahastus tulevikus olema saab. Tavaliselt on Tallinna osa olnud 15-20 protsendi vahel, aga need objektid on olnud küllalt suured, nii et seesama 15 protsenti tähendab kümneid miljoneid eurosid. Praegu saame ehitada 100 protsenti Tallinna enda rahade eest, see on aga loomulikult palju väiksem summa, kui oleks kasutada ka Euroopa Liidu raha," rääkis Klandorf.

Küsimusele, mida sel suvel üldse ehitada saab, vastas abilinnapea, et Tallinn keskendub väiksematele objektidele: "Me proovime Tulika tänavat rekonstrueerida, siis on meil Kunderi tänava ehitus, Roosikrantsi tänava ehitus. Me katsume need kesklinna tänavad ära teha."

Kui aga Euroopa Liidu abirahasid enam tulevikus nii suures ulatuses kasutada ei saa, kas siis on suurehitustega joon all?

"Ma arvan, et peale Euroopa tuleb meile appi ka Eesti riik. Korda on vaja teha Peterburi tee, mis on väga halvas seisus. Selle rekontrueerimise orienteeruv maksumus on 50 miljonit eurot. Seda hakkame projekteerima järgmisel aastal, siis selgub lõplik summa. Enne Peterburi tee remonti tuleb Tervise tänava läbimurre, kuid ka seal on projekteerimine alles algusjärgus," rääkis Klandorf.

Linn loodab alustada Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimisega järgmisel aastal, sellele peaks järgnema tulevikus kogu Liivalaia tänava uuendamine. Millal Liivalaia tänav korda saab, selle kohta abilinnapea veksleid välja jagada ei julgenud.