Peterburi tee kohta võiks vabalt öelda ka Narva maantee, kuid praeguse jaotuse järgi lõppeb riigimaantee Tallinna piiril ning sealt edasi kannab see Peterburi tee nime. Et tee ei kuulu riigile, vaid linnale, võib peale erineva nime aru saada ka tee kohutavast olukorrast.

Selle üle, kes peaks aastakümneid lagunenud Peterburi tee korda tegema, vaidlevad riik ja Tallinna linn tänaseni. Tallinn tahab tee korda teha, aga raha selleks pole, nagu ütles linnapea Mihhail Kõlvart mullu oktoobris.

"Mul on tõesti piinlik, aga praegu seda raha linnal pole. Tegu on väga suure investeeringuga," ütles Kõlvart, kuid märkis siiski, et 2020. aastal, kui linna eelarvestrateegiat täiendama asutakse, vaadatakse ka Peterburi tee renoveerimise võimalused üle.

Hinnangute järgi läheb Peterburi tee kordategemine maksma 40 miljonit eurot.

"Meil on jätkuvalt lootus, et kuivõrd tegu on sellise trassiga, mis pole ainult linna prioriteet, vaid ka riigi prioriteet, et tuleb ka riigi rahastus," ütles Kõlvart.

Tallinna hinnangul peaksid linna läbivad suuremad transiitteed kuuluma riigiteede nimekirja ning nende remondi eest peaks vastutama riik. Senised katsed linna territooriumil asuvaid transiitteid riigile üle anda on ebaõnnestunud, sest riigi tellitud analüüs näitas, et Tallinna territooriumil pole ühtegi riigitee tunnustega tänavat.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kas ja milliseid Tallinna tänavaid võiks anda riigiteede bilanssi, peavad selgeks rääkima riik ja Tallinna linn omavahel.

"Mõned kohad Tallinnas kuuluksid ka ülevaatamisele, aga see ei tähenda, et väga suur maht Tallinna teedest-tänavatest peaks olema riigiteed," märkis Sauk.

Sauki sõnul teeb maanteeamet praegu koostööd Tallinnaga väikest ringteed projekteerides, kuid ka seal on veel diskussioon lõpetamata, kas see on tulevikus linnatänav või riigimaantee.

"Samuti (on arutelu lõpetamata) kas Narva poolt tulev riigimaantee peaks lõppema Väo sõlmega, mida me hakkame tänavu ümber ehitama, või oleks Smuuli teele viiva tänavaotsani ja ühendaks (tulevikus) ka väikese ringtee," rääkis Sauk

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik ütles oktoobris ERR-ile, et kuivõrd Peterburi tee kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku koos Väo liiklussõlmega riigi raha eest korda teha ka Peterburi tee.

Riik Tallinna tänavaid endale ei taha

Maanteeameti peadirektori sõnul oleks vaja kõigepealt defineerida transiittee mõiste ning milline on riigiteede funktsioon – kas see on ka lennujaamade ja sadamate ühendamine.

"Teatud asulatest lähevad riigiteed läbi, teatud asulates lõppevad asula piiril. On töörühm, mis on mitu aastat tööd teinud, mis on analüüsimas, millised teed peaksid olema riigiteed, millised mitte ja milline peaks olema rahastamine. Pigem on hoiak see, et veel rohkem kõrvalteid, mis kuuluvad riigile, võiks anda omavalitsustele tulevikus üle, koos rahastusega muidugi," rääkis Sauk.

Tallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.

MKM-is ollakse veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.

Näiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.

Tallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Priit Sauki sõnul puudub maanteeametil nendes vaidlustes otsustamisõigus.

"See on riigi ja omavalitsuse vaheline kokkulepe, neid otsuseid ei tee maanteeamet. Kas riigile teid osta, vahetada või müüa – neid otsuseid saab teha valitsus. Need on kokkulepped ja poliitilised otsused. Maanteeametile kindlasti raha juurde ei tekiks, kui me saaksime neid teid endale, seetõttu mõni muu teedevõrk leiaks vähem tähelepanu," lausus Sauk.