Diakonieksami sooritanud Gräzin asub tööle Saarte praostkonnas vikaarina ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Igor Gräzin
Igor Gräzin Autor/allikas: Sander Koit/ERR

Õigusteadlane ja endine poliitik Igor Gräzin lõpetas sel nädalal diakonieksamiga oma õpingud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usutueaduste Instituudis ning asub tööle Saarte praostkonnas.

"Vastab tõele," ütles Gäzin küsimusele lõpetamise kohta, kuid ta lisas, et jätkab diakonikutsele vaatamata ka Tallinna Ülikoolis õppejõuna. "Tänapäeval on nii, et suur osa kiriku inimestest on tegelikult põhitöökohaga kusagil mujal. Nii et sageli on kirikuõpetajad olnud pottsepad, veoautojuhid ja mis iganes," rääkis ta.

Gräzin rääkis, et teda ei määratud konkreetselt ühegi koguduse juurde, vaid jäeti Saarte praostkonda.

"Mulle on tehtud ettepanek vikaari kohale, mis tähendab seda, et oled seotud konkreetse praostkonnaga. Ja kuna vikaar on asetäitja, kui õpetajat ei ole, siis ta on seotud mitte ühe konkreetse kogukonnaga vaid kogu praostkonnaga," ütles Gräzin.

Saarte praostkond hõlmab Saaremaad, Hiiumaad, Muhu ja Ruhnu saart ning praost otsustab, kuhu vikaar peab teenima minema, selgitas Gräzin. "Ühesõnaga ma olen nagu praosti käsualune. Ja seda tähendabki see väljend vikaar," märkis ta.

Gräzin rääkis, et esimeset korda teenis ta kirikus juba kaks aastat tagasi, kuid vikaarina osaleb ta esimest korda sel pühapäeval jumalateenistusel Kuressaares. Küsimusele, millest ta oma jutluses räägib, selgitas Gräzin, et kuupäevast tingitult on see seotud vabariigi aastapäevaga.

"Jutlus on sellest, et inimesed võivad maha langeda, aga tähtis on see, et nad tõuseksid püsti. Et inimene peab ennast kokku võtma, inimesed ja rahvad sealhulgas peavad kokku võtma ja püsti tõusma. Ja teine asi, mis on seotud vabariigi aastapäevaga - täpselt sama moodi me võime rääkida eesti rahvast, kes oli ju tegelikult piisavalt raskes olukorras 1917-18 aastal. Aga Eesti rahvas tõusis rahvana püsti," ütles vikaar Gräzin. Ta märkis ka, et jutluse teemad on kirikuorganisatsioonis eelnevalt paika pandud ja vaimulikele ette antud.

Saarte praosti õiendus

Pärast ERR-i loo ilmumist saatis toimetusele kirja Saarte praost Anti Toplaan, kes teatas, et Igor Gräzin on küll sooritanud EELK Usuteaduse Instituudi juures diakonieksami, kuid see ei tähenda seda, et ta asuks tööle Saarte praostkonna vikaardiakonina.

"Minuni ei ole tänaseks jõudnud ka kinnitust tema eksami sooritamise kohta. Mina olen varem Saarte praostina palunud teda eksami sooritamise järgselt määrata praostkonna vikaarvaimulikuks, mis ei tähenda tööleasumist töösuhtena, vaid võimalust tema kasutamist EELK diakonina mõne Saarte praostkonna koguduse või muu ülesande juures. Diakonieksami sooritamine ei tähenda veel diakoniks olemist, kuna kirikus toimub see läbi ordinatsiooni ehk ametisse kinnitamist piiskopi või peapiiskopi poolt. Selles osas ei ole veel mingeid täpsemaid kokkuleppeid. Mina ise kohtun temaga alles eelseisval pühapäeval, mil me sellest esimest korda räägime. Ka ei vasta tõele see, et Igor Gräzin jutlustaks või kõneleks Kuressaare kirikus eeloleval pühapäeval. Olen teinud talle ettepaneku seda teha alles 15. märtsil."

Gräzin poliitikasse naasmist ei välista

Tallinna Ülikoolis jätkab Gräzin õpetamist poole kohaga ning loeb seal võrdleva riigiõiguse, rooma õiguse, sotsiaalfilosoofia ning õiguse ja eetika kursusi. "Siin ei ole üldse mingisugust probleemi, sisuliselt on siin ju väga palju sarnast, noh, mõelge ise - õigus ja eetika. Kuidas ka ei keeruta, aga siit tulebki jällegi Kristuse mäejutlus," rääkis ta.

Küsimusele tema ja poliitika suhetest vastas Gräzin, et ta ei näe oma endises koduparteis Reformierakonnas edasiviivaid ideid ning sooviks, et kirik annaks poliitikale humaansema mõõtme.

"Reformierakonnast lahkusin seepärast, et - kasutades (USA endise presidendi, demokraatidest Vabariiklikusse parteisse üle läinud Ronald - toim.) Reagani väljendit - Reagan ütles, et mitte tema ei läinud Demokraatlikust parteist minema, vaid Demokraatlik partei läks temast minema. Mul on põhimõtteliselt samasugune asi," rääkis Gräzin.

"Reformierakonnas ma ei näe praegu mitte mingisugust jõudu või ideed, mis viiks Eestit edasi. Ja kuna oli näha, ka viimane esimehe vahetus ei andnud tulemuseks mitte mingisugust edasiminekut, siis mis ma hakkan aega raiskama. Ja eks ma olen nüüd ikka poliitikas olnud ka," ütles Gräzin, kes alustas poliitikuna juba perestroika ajal.

"Kuigi praegu ma möönan, et poole aasta või aasta pärast võib juhtuda, et ma lähen poliitikasse tagasi. Aga ega seda see kiriku asi ju ei takista," lisas Gräzin.

EELK kogudused on Eestis koondunud kaheteistkümneks praostkonnaks, mida juhivad praostid. Praostkonna juhtimist korraldavasse sinodisse kuuluvad lisaks praostile, praostkonna koguduste õpetajad, abiõpetajad, diakonid ja praosti alluvuses töötavad vikaarvaimulikud ning iga koguduse nõukogu poolt enda liikmete hulgast neljaks aastaks valitud kaks ilmikliiget.

Gräzin lõpetas koos viie diakonikursusel osalenud kaastudengiga koolituse eksamiga kirikuvalitsuses sel nädalal.

Diakon on koguduseõpetaja abiline, kelle määrab õpetaja ettepanekul ja nõukogu nõusolekul ametisse ja vabastab ametist peapiiskop. Diakon töötab peapiiskopi, piiskopi, praosti või koguduseõpetaja juhatusel ja vastutusel. Diakonil on sõnajumalateenistuse pidamise õigus. Talituse jaoks, mis ei ole diakoni pädevuses (näiteks laulatamine või konfirmatsioon), annavad loa piiskopid diakoni vaimuliku ülema taotlusel. Diakoniks võib ordineerida vähemalt 21-aastase isiku, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt kolm aastat ning kes on sooritanud nõutavad eksamid ja on tunnistatud ameti vääriliseks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: