Kallas ja Gräzin vaidlesid "Välistunnis" Euroopa Komisjoni kaotamise üle ({{commentsTotal}})

Foto: Reformierakond.

Endine Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas ja praegune Euroopa parlamendi liige Igor Gräzin vaidlesid Vikerraadio saates "Välistund" selle üle, mida tooks kaasa Euroopa Komisjoni kaotamine.

Siim Kallas ütles saate alguses, et ta ei kandideeri Euroopa Parlamendi valimistel, sest tema aeg Euroopas ammendus. "Ma olen seal olnud ja nagu ei olnud seda kutsumust," lausus ta.

Igor Gräzini radikaliseerumine

Saates tuli arutelu alla Igor Gräzini niiöelda radikaliseerumine.

Gräzin ütles, et Reformierakond on kaldunud vasakule ning nimetas erakonda sotsiaaldemokraatide parempoolseks tiivaks.

"See on tänane Reformierakond. Ja milles see väljendub? Kahjuks ma pean Marxi juurde tagasi pöörduma. Ühiskonna olemuse määravad omandisuhted ja olukord, kus me oleme läinud täieliku natsionaliseerimise teed, siis mul jäi selline mulje, et ma vist ei ole selles erakonnas. Kusjuures minu vaated võrreldes 1994. aastaga ei ole muutunud," lausus Gräzin.

Siim Kallas ütles, et ta ei mõista, miks Gräzin võttis äkki väga jäiga Euroopa vastase hoiaku.

Gräzin nimetas seda hoopis "talupojamõistuseks". Ta ütles, et talle ei meeldi kui Euroopa Komisjon teeb liiga Ungarile, Poolale ja Rumeeniale ning kulutab liiga palju raha üle-euroopalistele projektidele.

Gräzin nimetas ka Rail Balticut jaburaks projektiks, mida ei ole Eestile vaja ja mis on Eestile otseselt kahjulik.

Gräzin: Euroopa Komisjon tuleks likvideerida

Saatejuht Indrek Kiisler ütles, et ajakirjanduses levib järjest rohkem spekulatsioone, et Euroopa Komisjoni koht antakse Isamaale ja selle koha saab endale Urmas Reinsalu.

Gräzin ütles, et Reinsalu oli justiitsministrina usin, aga samas jonnakas valede kohtade peal.

Kallase kommenteeris Reinsalu volinikuks sobivust tagasihoidlikult, öeldes, et kvalifikatsioon on tal olemas. "Kas ta seal suudab end isiksusena maksma panna sõltub palju sellest, missugune on tema vastutusala, mille saamine on üks väga keeruline protsess," ütles ta.

Gräzin nõustus, et tegemist on keeruka protsessiga, aga lisaks, et selleks, et seda protsessi vältida on olemas väga lihtne lahendus. "Selleks on Euroopa Komisjoni likvideerimine, mida rutem seda parem. See ei ole väga demokraatlik asutus ja teda tegelikult ei ole vaja," lausus Gräzin.

Kallase sõnul võtaks sellisel juhul Euroopa Komisjoni funktsiooni üle liikmesriikide nõukogu ja see tooks kaasa riikide vahelise kokkulepete tegemise, muutes otsustamist läbipaistmatumaks. "Riikide vaheline diilimine on niisugune asi, kus meiesugustel ei ole kaasa mängida mitte midagi," sõnas Kallas.

Kallase sõnul tasakaalustavad Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon teineteist.

Kallas Brexitist: see rong on läinud

Saates tuli jutuks ka Brexit. Saatejuht Indrek Kiisler küsis, kas on veel üldse mõeldav, et Suurbritannia jääb Euroopa Liidu liikmeks. "Ma arvan küll, et see rong on läinud," vastas Kallas. "Kui rahvas otsustas, et me läheme ära, siis tuleb minna," märkis ta.

Kallas märkis, et Suurbritannia hakkab Brexiti tõttu maailmas mängima väiksemat rolli, aga riik tuleb sellest välja.

Nii Kallas kui ka Gräzin ütlesid, et Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkumisel näidanud üles liiga suurt ebakindlust.

Kallase sõnul ei ole brittide eeskujul Euroopa Liidust lahkujaid hetkel kuskil näha.

Gräzin ütles, et ka euroskeptikud ei soovi Euroopa Liidust lahkumist. "Pigem on jutt sellest, et Euroopa Liit, aga milline?" märkis Gräzin.

Kas Euroopa Liidu ja Venemaa suhted vajaksid restarti?

Saate lõpetuseks arutleti Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemadel. Igor Gräzin arvas, et mingil määral oleks vaja suhetele taaskäivitust vaja küll. Ta märkis, et Euroopas lihtsalt ei ole mingit Venemaa-poliitikat.

"Võib-olla istuks esimest korda maha ja küsiks, millised meie suhted on. Millised huvid on meil ühised ja millised huvid on meil erinevad. Räägime selle lahti, ärme häbeneme," rääkis Gräzin.

Kallase ütles, et seda on päris palju üritatud ja tahtmist selle jaoks peaks olema mõlemalt poolt. Kallas ei olnud nõus, et Euroopal puudub Venemaa-poliitika. "Ära unusta, et kord kuue kuu jooksul pikendatakse Venemaa vastaseid sanktsioone," sõnas Kallas.

Kallas märkis, et kui jutt läheb sanktsioonide leevendamisele, siis kerkib üles ka Krimmi annekteerimise küsimus.

Rääkides sellest, kas president Kersti Kaljulaid peaks Moskvasse Eesti saatkonnahoonet avama minnes taotlema ka kõrgetasemelist poliitilist kohtumist, ütles Kallas, et sellel on oma hind. "Küsitakse, et mis me selle eest vastu saame. Ja siis sa hakkad mõtlema, et mis me võiksime pakkuda. Ja siis öeldakse, et teil on need "hallipassimehed". Neile tuleks anda kodakondsus. Nad on uskumatult kavalad. Vene välispoliitika on väga targalt juhitud. See on kõige magusam asi öelda, et ma lähen ja kohtun," rääkis Kallas.

"Ma arvan, et kõik Eesti välispoliitikas osalenud inimesed võivad neid näiteid tuua. Kõik me oleme tahtnud Venemaal tippkohtumisi saada, ka mina kui ma olin välisminister, aga see kõik on väga nüansirikas. Lihtsalt öelda, et kui me saaksime selle kohtumise ja sellega kõik läheks paremaks. Ma oleksin hästi ettevaatlik," lisas Kallas.

Igor Gräzin meenutas nelja aasta tagust riigikogu vdelegatsiooni visiiti Venemaa riigiduumasse. "Meil olid vastas duuma välisasjade komitee esimees Aleksei Puškov ja selle esimene aseesimees Leonid Slutski. Lepiti kokku muu hulgas, et kuue kuu pärast tulevad nad Tallinnasse. Nad tulevad tänase päevani. Nad ei tule. Minule jäi mulje, et kui ülevaltpoolt ei ole käsku antud, et suhtleme Eestiga, siis nemad ka ei suhtle," rääkis Gräzin.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: