Terviseamet andis soovituse, et inimesed, kes saabuvad mõnest koroonaviiruse levikupiirkonnast, hoiduksid kahe nädala jooksul tööle või kooli minemisest. Selleks peaksid tööandjad ja haridusasutused vastu tulema ja seda võimaldama.

Läti ja Leedu võimaldavad sama soovituse rakendamiseks võtta kaheks nädalaks preventiivse haiguslehe, mis tähendab, et haiguslehega ennetavalt saab koju jääda terve, ent haiguspiirkonnast tulnud inimene. Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova väitis kolmapäeval saates "Uudis+", et ka Eestis on terviseamet ja haigekassa pidamas läbirääkimisi sellise lahenduse rahastamiseks, mis võimaldaks inimestel kaks nädalat kodus töötada või viibida seal alaealisega, kes pärast reisi kaks nädalat koduõppel on.

Haigekassa lükkas selle info neljapäeval ümber, kinnitades ERR-ile, et selliseid läbirääkimisi pole kahe asutuse vahel peetud ning sellega pole kursis ka sotsiaalministeerium.

Haigekassa soovitus järgib terviseameti juhendit: kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid, tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja kokkuleppe saavutamise koju jääda või võimalusel kaugtööd teha. Haiguslehe väljastamiseks sel juhul alust pole.

"Kui inimene naaseb puhkuselt ja ta on täiesti terve ja tal ei ole otsest kokkupuudet olnud haige viirusekandjaga, siis tegelikult ei ole põhjust, et riik peaks selle kinni maksma," kommenteeris haigekassa juht Rain Laane ERR-ile.

Üksnes juhul, kui inimene puutus reisil kokku nakatunuga või tal on endal haiguse levikupiirkonnast naastes haigustunnused, tuleks võtta ühendust oma perearstiga, kes otsustab, kas talle on alust väljastada haigusleht või anda talle soovitus pöörduda hädaabi numbrile 112.

"Terviseamet soovitab kaaluda kojujäämist - soovitab kaaluda. See ei ole, et soovitab koju jääda. Ma ütleks, et inimesed, kes tunnevad ennast tervena ja kellel ei ole otsekontakti koroonaviiruse patsientidega, võiksid niimoodi ka käituda," ei näe perearstide seltsi juht Le Vallikivi põhjust tervetel inimestel koju jääda.

Haigekassa rõhutab, et perearsti ukse taha ei tohiks end haigena tundev inimene koroonakahtluse korral pöörduda, juhiseid tuleks küsida telefoni teel, et vältida nakatumist.

Haigekassa pressiesindaja Vivika Tamra sõnul koheldakse koroonaviirust samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi, mille puhul haiguslehte hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

Alles siis, kui valitsus peaks vastu võtma otsuse, et mõni Eesti piirkond või kogu riik pannakse karantiini, tekib alus rakendada seadusega ette nähtud karantiini haiguslehte, millega terved inimesed võivad koju jääda. See kehtib aga kuni seitse päeva.

Eesti Energia: soovitame reisilt naasnutel võimalusel koju jääda

Eesti suurim tööandja Eesti Energia jälgib terviseameti soovitusi ja lähtub sisekommunikatsioonis just neist.

"Andsime välja soovituse töötajatele, kes on puhkusereisilt naasmas või hiljuti naasnud, teha kaks nädalat tööd kodukontorist, kui töö iseloom seda vähegi võimaldab," kommenteeris ettevõtte pressiesindaja Priit Luts ERR-ile. "Soovitame ka puhkusi planeerides vältida terviseameti poolt välja toodud kõrgendatud nakkusohuga riskipiirkondi. Lisaks reisides tuleb rangelt hügieeninõudeid järgida."

Eesti Energia pani kokku ka ajutise töögrupi, mis jälgib haiguse levikut, et vajadusel operatiivselt töökorraldust muuta ja oma töötajatele lisainfot jagada.

Eesti Energia kontsernis töötab ligi 5000 inimest. Kaugtöö võimalus on neist umbes kolmandikul.

SEB: korraldame vajadusel töö ümber

SEB annab Eestis tööd ligi tuhandele inimesele. Neist kodus võimaldaks töö iseloom vajadusel töötada 40 protsendil. Ent pank on valmis lahendusi ka näiteks telleritele leidma, kes muidu tööd kodunt teha ei saaks.

"Loomulikult, nendel inimestel, kes on viibinud riskipiirkonnas, me võimaldame töötada kaugtööl, kui see võimalus on, võimalusel võtta puhkust, jääda koju. Ka nendele töötajatele, kes tegelikult võib-olla oma igapäevast tööfunktsiooni ei saa kodus täita, siis ka nendele me tegelikult selle kodus viibimise ajaks oleme võimelised sellise lühiajalise töö andma," kommenteeris SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

Swedbank teeb lennureisivaba nädala

Ka Swedbank järgib terviseameti juhiseid ja soovitab ohupiirkonda külastanud töötajatel jääda kaheks nädalaks töölt koju.

"Vastavalt Swedbank Grupi poliitikale on meil järgmine nädal - 2.-8. märts - lennureisivaba. Lisaks otsustati laiendada reisipiirangut ka juba plaanitud bussireisidele," selgitas Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes panga sisemisi reegleid. "Samuti on viiruste hooajal meie töökohtades koristamine põhjalikum ning oleme tuletanud töötajatele meelde hügieeninõuete järgimist ja immuunsussüsteemi tugevdamise olulisust. Soovitame oma töötajatel jälgida ka terviseameti soovitusi."

Tööandjad: riik peab pakkuma lahenduse

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas leiab, et kui ettevõtte töökorraldus võimaldab ohupiirkonnast saabunud töötajal kodunt töötada, et haigusleviku riske vähendada, võiks seda teha, kuid tööandjad on väga erinevad ja ka töö iseloom on on väga erinev.

"Kindlasti nendes kohtades, kus on ajutine kodukontoris viibimine lihtsamini korraldatav, on selliselt ka juba kokku lepitud," ütles Aas.

Tema sõnul head statistikat selle kohta pole, kui palju on Eestis selliseid töökohti, mis võimaldavad kaugtööd teha, kuid hinnanguliselt võib see jääda kolmandiku ja poole vahele kõigist töökohtadest.

Aas tõdeb, et töö ümberkorraldamine nõuab tööandjatelt kulutusi, alates inimeste asendamise korraldamisest, lõpetades keerulisematel juhtudel suisa avalike teenuste peatumisega.

Üldiselt soovitab ta olukorda rahulikult võtta ja kergekäelist kojujäämist ei poolda.

"Meil pole kriisi, valitsus pole ohuolukorda väja kuulutanud," põhjendab ta.

Kui selline olukord peaks aga pikemalt kestma, leiab Aas, et riigiga tuleks saavutada kokkulepe, kes selle kulu tööandjatele ja ühiskonnale kinni maksab.

"Kontoritöötajatel on see lihtne, kui on arvutid ja internetiühendused olemas, aga suurem osa niisama koju jääda ei saa, alates ühistranspordist ja lõpetades tervishoiuga, see siis kõik peatub," kirjeldab Aas. "Eriolukorra puhul peab riik võtma need kulutused enda peale."