Tulumaksutagastustelt on annetatud väga väike osa
Sel aastal saab tuludeklaratsiooni täites esmakordselt oma tulumaksutagastuselt maksuameti veebilehel annetusi teha. Viimaste andmete järgi tagastatakse inimestele 150 miljonit eurot ja sellest on annetatud alla ühe protsendi. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, milleks mittetulundusühingud (MTÜ) annetusi kasutavad.
Eluliinile helistatakse sageli suitsiidimõtetega, masenduse, koduvägivalla või pereliikme alkoholiprobleemide tõttu. Sagenenud on võõrsil elavate Eesti inimeste kõned, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Emotsinaalse toe telefonile vastavad meil vabatahtlikud, see tähendab inimesed, kes on valinud viisi aidata teisi inimesi. Nad pakuvad sõbraks olemist, nad pakuvad ärakuulamist ja loomulikult on nad saanud koolituse, kuidas rääkida inimesega, kes mõtleb enesetapust ja kes kavatseb enesetappu," selgitas MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder.
Kuigi Eluliini nõustajate abil on 22 aasta jooksul, ära hoitud hinnanguliselt 10 000 enesetappu, pole tegemist nii tuntud MTÜ-ga, et sellele annetataks aastas sadu või kümneid tuhandeid eurosid. Nad saavad aastas 1000 eurot.
Annetuste abil peetaksegi emotsianaalse toe telefoni Eluliin, teiste tegevuste jaoks kirjutatakse projekte. Need puudutavad näiteks inimkaubanduse ohvrite või prostitutsiooni kaasatute nõustamist, olgu nad pärit Eestist või mujalt.
"Eelmisel aastal oli meil 55 inimkaubanduse ohvrit teenusel, kes olid kolmandatest riikidest. See tähendab, et mitte Eestist, mitte Euroopa Liidust. See aasta on olnud juba viis inimest," ütles Mölder.
1997. aastast tegutsev MTÜ Eluliin on üks 2500 ühingust, kellele saab sellest aastast otse maksuameti kodulehel enammakstud tulumaksu arvelt annetuse teha.
Reedeks oli maksuametile esitatud üle poole miljoni tuludeklaratsiooni, tagasi makstakse peaaegu 150 miljonit eurot. Annetusi on teinud 2300 inimest ja annetati 79 000 eurot.
"Kõige suurem summa, mis praeguseks on annetatud, on veidi üle 900 euro. Kui vaadata statistikat, siis päris paljud inimesed on annetanud vahemikus viis kuni kümme eurot, keskmine annetus on suurusjärgus 30 eurot," selgitas maksu- ja tolliameti avalike teenuste juht Sander Aasna.
Annetus tulumaksutagastuselt ei tähenda, et inimene peab kogu oma tagastatava summa ära andma, selle suurusjärgu - näiteks viis või 50 eurot - määrab ta maksuameti lehel ise. Igast summast on abi.
Maksutagastuste annetamise ettepanek tuli kodanikuühiskonnast ja üks selle eestvedajaid oli Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht Alari Rammo.
"Annetamist me peame kodanikuühiskonna üheks osaks lisaks muudele asjadele, mida me kodanikena teeme - panustada sinna, kuhu riik ei jõua või ei pea jõudma," selgitas Rammo.
Praeguseks poliitikast lahkunud endine sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnistas, et talle on annetust tehes oluline ühingu tegevuse vajalikkus ja ka läbipaistvus. Tema annetas tulumaksutagastuse MTÜ-le Elu Dementsusega, leides, et dementsusest teatakse vähe.
"Kuna ma selle MTÜ tegevusega olen väga hästi kursis - nad loodi alles 2016 just lähedaste vajadusest selle tegevuse järele -, siis olen ka tuttav sellega, mida nad teevad igapäevaselt, kuidas nad ühiskonda teavitavad. Nad on ka riigile hea partner ja usaldusväärne partner, sest nende eestvõttel, küll riigi raha eest, kuid nende kompetentsi peal on loodud ka dementsuse kompetenstikeskus," rääkis Iva, kes nüüd on Koeru hooldekodu konsultant-projektijuht.
Et MTÜ-d oma tegevust pikaajaliselt korraldada ja operatiivselt tegutseda saaks, on nende jaoks parimad püsiannetused. Eesti Inimõiguste Keskusel on üle 100 püsiannetaja, kolm aastat tagasi oli neid kümme.
"Püsiannetajaid on meile hakanud juurde tulema, kui ühiskonnas on väärtuskonflikt. Inimesed on näinud, et nad tahavad oma väärtusi edendada ja neil on vaja selleks väljundit ja selleks on olnud meie tegevus, kuna me võitleme nõrgemate õiguste eest," ütles keskuse juhataja Egert Rünne.
Annetuste toel seisab inimõiguste keskus ebavõrdselt koheldud inimeste õiguste eest kohtus. Näiteks mäletavad paljud Ameerikast pärit Sarah ja eestlannast Kristiina lugu, kel riik ei lasknud Eestis ühist kodu luua.
"Eesti inimõiguste keskus on kaitsnud kahe-kolme aasta lõikes üle kümne inimese ja need probleemid on olnud ealine diskrimineerimine, puuetega inimeste diskrimineerimine ja muidugi ka kooseluseaduse rakendusaktide puudumisest tulenevad probleemid, mida me lahendame," selgitas Rünne.
Alari Rammo leiab, et riik võiks annetamiskultuuri arendamisega edasi minna, sest maksutagastuse annetamine on vaid väike võimalus annetamist meelde tuletada.
"Kui me tahame näiteks saada hästi suuri annetusi - ma arvan, et ettevõtjad võivad selleks valmis olla, nähes viimaste aastate arenguid -, siis tuleks mõned takistused eemaldada maksuseadustes. Praegu maksustatakse annetamist ettevõtetes põhimõtteliselt samamoodi nagu omanikutulu väljavõtmist. Mingi piirini on see maksuvaba, aga sealt edasi oleks nagu omanik kasu saanud, aga tegelikult saab ühiskond kasu. See ei tundu õiglane," arutles Rammo.
Ka eraisikute annetusi on võimalik suurendada ja ettepanekud selleks on tehtud.
"Iga vabaühendus võiks saada öelda oma potentsiaalsetele annetajatele, et kui sa annetad meile näiteks 100 eurot kuus, siis sa saad selle pealt 20 eurot tagasi, mis oleks see 1200-eurone piirmäär, mis praegu on kõigile mahaarvamistele. Aga selle võiks lüüa lahku teistest mahaarvamistest. Mitte, et see on koos koolituskulude, kodulaenuintresside ja veel mingi pudruga. Tuhandest väikesest asjast koosneb see, kuidas inimesed rohkem annnetaks," rääkis Rammo.
Toimetaja: Merili Nael