Strandberg ja Idla: koroonapaanikaks pole põhjust, aga Eesti ei ole eriline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Katrin Idla ja Marek Strandberg
Katrin Idla ja Marek Strandberg Autor/allikas: Erakogu

Koroonaviiruse levikumuster on ka Eestis sama, mis mujal. Meist igaühest, meie teadlikust ja teisi hoidvast käitumisest sõltub see, kuidas haigus Eestis levima hakkab, kirjutavad Marek Strandberg ja Katrin Idla.

Eesti tulevik koroonaviiruse asjus on üles tähendatud meie lähemate ja kaugemate naabrite juures. Meil pole põhjust arvata, et see viirus meist ühtäkki imekombel lihtsalt mööda läheb. Ei lähe!

Soovitame rakendada kontakte piiravaid ja hügieeni puudutavaid võtteid veel enne, kui kõrgem nakatunute arv selleks n-ö ametliku põhjuse annavad. Ettevaatusabinõude aruka rakendamise põhjuseks on see, mida näeme toimumas mujal.

Koroonaviiruse COVID-19 nakkus on tavatu. See pole samasugune kui gripil. See levib palju kiiremini. Praegu me ei tea täpseid mehhanisme. Gripi vastu saab vaktsineerida, koroonaviiruse põhjustatud tõve vastu mitte. COVID-19 põdenu võib saada ka teistkordselt sama viirusnakkuse ja haigestuda.

Kaadrid, mida me näeme Hiinamaalt, ei viita sellele, et tegemist oleks tavalise gripiga, mille puhul ju kunagi ei kasutata selliseid kaitsemeetmeid meditsiinitöötajate jaoks või pindade puhastamiseks. Me teame ka, et selle viiruse puhanguga on üsna raske toime tulla ja see nõuab väga kiiret reageerimist ja suuri pingutusi.

Itaalias oli teisipäeva hommikuks üle 2000 nakatunu. Kõige suurema levikuga piirkonnas on seal välja kuulutatud karantiinitsoon, kus käitumisjuhised ja piirangud on karmid. Keelatud on kõik avalikud üritused, kinni on koolid ja asutused, kehtivad liikumispiirangud.

Me ei hakka siin rääkima suremusest, sest see on suurusjärk ja enam (kümme korda ja rohkem) suurem, kui gripinakkuse saanuil. Koroona vastu testitakse ravimeid ja see on hea. Mõned neist on jõudnud kliiniliste katsetuste viimasesse staadiumisse ning see on igati lootustandev. Meil on vaja võita aega - iga nädal, mis me suudame viiruse levikut siin piirata, on kulla hinnaga. Selleks kullaks on inimeste tervis ja ka elu.

Tulevikuennustus Eestile

Aga nüüd muust. Praegu on Eestis üks teadaolev nakatunu. See on see, mida me teame. Me ei tea, kui palju viiruse kandjaid meil riigis juba on. Haigustunnustele eelneb peiteaeg, mis on vähemalt 14 päeva. Ka neis riikides, kus on sadu või tuhandeid nakatunuid, oli algul vaid üks teadaolev nakatunu. Nüüd on neid rohkem ja ilmselt ka Eestis on faktiliselt nakatunuid rohkem kui teadaolevaid.

Meil pole ühtki argumenti arvata, et selle viiruse levik regiooniti või rahvuseti või kultuuriti on kuidagi erinev. Positiivselt testitute arv on kasvamas meie naaberriigis Soomes.

Pilt, mida me näeme mujal, on tulevikuennustus selle kohta, mis saab olema Eestis: haigete arv kasvab, kõik haigetega kontaktis olnud suunatakse kodusesse karantiini ning haigete arvuga koos kasvavad kulud ja töömaht.

Itaalia valitsus on eraldanud 3,6 miljardit eurot kujunenud olukorra haldamiseks. Eestis, rahvaarve võrreldes, tähendaks see üle 70 miljoni eurost erakorralist kulu.

Maailma tervishoiuorganisatsioon ütleb, et tõhusaim viis kõnealuse viirusepuhanguga toime tulla, on vältida kontakte. Miks me peaksime ootama selle olukorra saabumist, mille puhul haigete arv kasvab eksponentsiaalselt, et rakendada meetmeid, millega kontaktide hulka vähendada, kui seda saab teha ka ennetavalt ja kohe?

Loogiline vastus on, et me ei pea sellega ootama ja võime arukate ennetusmeetmetega alustada juba kohe täna.

Me teame, et see viirus levib erakordselt kiiresti, kui inimesed ei suhtu selle leviku piiramisse tõsiselt. See levib gripist kümneid kordi kiiremini ja erinevaid teid pidi. Kohe täna saab ja tuleb soovitada vabatahtlikult karantiini ehk kodutööle/õppele jääda kõigil, kes saabuvad välisreisidelt. Kohe täna saab soovitada plaanitud välisreisid ära jätta, külmetushaiguste tunnuste ilmnemisel kohe kodusele ravile jääda.

Haiguse levikumuster on ka Eestis sama, mis mujal. Meist igaühest, meie teadlikust ja teisi hoidvast käitumisest sõltub see, kuidas haigus Eestis levima hakkab. Me oleme näinud, kui suur on pingutus, kui haigete arv kasvab kiirelt. Me teame, kui kulukaks see võib minna – kasvõi Itaalia näitel.

Aeg on teiste riikide näiteist õppida

Kui käituda täna, selle ühe teadaoleva haigusjuhtumi olukorras, mitte äraootavalt, vaid ennetavalt siis on üsna selge, et saame teha palju, et vältida tuhandete haigusjuhtumite teket juba eos.

Täna veel me saame oma ühiskonda hoida seisundis, kus üsna madalate haigestumisjuhtumitega liigume olukorra poole, kus selle haiguse vastu on olemas toimivad ravivõtted. See on teadlikkus ja arukas ettevaatuspõhimõte, mis vastandub uljuspõhimõttele ning loosungile "Paanikaks pole põhjust". Uljus ja ignorants on põhjendamatud ning meie kõige suuremaks ohuks.

Aeg on teiste riikide näiteist õppida ja alustada kohe sellega, milleks digitaalne ühiskonnakorraldus meid ju valmis on pannud. Aeg on kaugtööks, digiõppeks ja muuks selliseks.

Aeg on ausse tõsta isiklik hügieen. Aeg on mõelda oma lähedastele, eelkõige vanematele ja riskigruppi kuuluvatele – neid väliskontaktidest hoida ja aidata. Kaupluste ja avalike asutuste omanikel on aeg üles panna käte desinfitseerimist võimaldavad vahendid.

Aeg on elada tervislikult, süüa omatehtud vitamiinirikast ja värsket toitu. Üheskoos, arukalt ja hoolivalt oleme me tugevad. Ja lõpuks – naer ning jalutuskäigud värskes õhus, metsarajal ning päikesepaistel on terviseks! Olge terved!

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: