Millal sai terviseamet aru, et nüüd on olukord tõsine ka Eestis?

Rahvaterviseeksperdid pööravad alati erilist tähelepanu, kui tekib uus viirus. Terviseamet saatis esmase teavituse juba 14. jaanuaril, et Hiinas on tuvastatud uus koroonaviirus ja enne seda oli ka teade selle kohta, et Hiinas on palju teadmata põhjusega kopsupõletikujuhtumeid ja arvatakse seal olevat mingi uus nakkushaigus. Selles mõttes erikäsitlus on olnud algusest peale ja seda tuleb hoida, kuni levikuperioodi lõpuni.

Sarnaseid haiguspuhanguid on olnud ka varem, kümme aastat tagasi oli näiteks seagripipuhang. Selliseid ettevalmistusi, teavituskampaaniaid, inimeste jälgimist pole Eestis ju kunagi varem olnud.

Sellises ulatuses ma ei mäleta, et oleks ette teavitatud. Mõnes mõttes on see hea, teises mõttes see võib tekitada inimestes küsimusi, miks seda tehakse. Aga ekspertidena me saame lähtuda faktidest ja tegelikult selle uue koroonaviiruse tüve puhul ei ole tegu millegi erakordsega. Tänaseks me teame, et 80 protsendil inimestest haigus avaldub kergete ja keskmiste sümptomitega, nad ei vaja haiglaravi, 15-16 protsendil on kulg tõsisem ja 5-6 protsendil on kriitiline. Need numbrid on võrreldavad tavalise hooajalise gripiga.

Aga mitte kunagi varem ei ole Eestis pandud koole kinni, ei ole tehtud nii palju haiguseteemalisi pressikonverentse, ei ole riik rääkinud kriisiplaanist nr 1, 2, 3 ja 4.

See juhtub kindlasti, kui mingi teema satub valitsuse huviorbiiti. Praegu on see teema selgelt valitsuse huviorbiidis ja sealt tulevad täiendavad ettepanekud igasuguste tegevuste algatamiseks. Terviseamet on algusest peale väga selgelt püüdnud hoida proportsionaalsust. Me hindame ekspertidena, mida see haigus võiks tähendada halvima stsenaariumi puhul ja vastavalt sellele pakume välja mõistlikud meetmed. Näiteks me oleme algusest peale öelnud, et selle haiguse korral me ei pea mõistlikus erikorrameetmeid, piiride sulgemist. Seda ei pea mõistlikuks ka rahvusvaheline ekspertide seltskond.

Mis on praegu positiive stsenaarium ja mis on negatiivne?

Postiivne stsenaarium on see, kus me praegu oleme, et see haigus ei hakka kohapeal levima. Me tuvastame ka edasi sissetulnud haigusjuhte. Ka tänaseks (reedel –toim) tuvastatud haigusjuhtude puhul fooni annab Itaalia haiguspuhang. Inimesed käivad ju tõenäolisemalt Itaalias kui Hiinas. Reisimine on see, mis võimaldab sellel haigusel levida.

Must stenaarium on see, et haigus levib püsivalt ja ulatuslikult kohapeal, tekivad üksikud rasked ja kriitilised haigusjuhud.

Kui valmis Eesti on selleks, et ühel hetkel ei saa enam haigestunuid saata kodusele ravile? Kui palju raskeid haigeid on Eesti meditsiinisüsteem valmis vastu võtma?

Siin tuleb lähtuda sellest, et statistiliselt 80 protsenti ei vaja haiglaravi. Ma olen prognoosinud, et kui me räägime siin, et hooaja lõpu seisuga haigestub kaks protsenti elanikkonnast, siis Eesti haiglavõrk saab nendega hakkama. Olen toonud 2017. aasta gripi näidet, see oli pisut karmim gripihooaeg kui keskmiselt. Siis vajas ligi 2000 patsienti haiglaravi, 200 oli kriitilises seisundis ja suri 95 inimest.

Rakendusviroloogia professori Andres Meritsa arvates Eesti peaks testima kõiki külmetushaiguste põdejaid, sest varakult testides saame kiiremine haiguspuhangu kontrolli alla. Kas Eestil on nii suureks testimiseks võimekus olemas ja miks seda seni tehtud pole?

Meie seiresüsteemid on väga head ja seda tõendab praegu ka see, et me oleme need esmased sisse toodud haigusjuhud üles leidnud. Meie jaoks on kõige olulisem, et nii inimesed kui ka meedikud on olnud teadlikud, millal kahtlustada koroonaviirusse nakatumist ja mida siis vastavalt teha. Kõik need tänased (reede- toim) juhtumit on olnud sellised, kus inimene on tulnud riskipiirkonnast, ta on teavitanud ja me oleme välja selgitanud selle inimesega lähikokkupuutes olnud inimesed, kellel on olnud suurem oht nakatuda. Oleme tuvastanud nüüd ka nende hulgas selle haiguse avaldumise. See on kõige tõhusam ja efektiivsem tee leida üles, ohjata selle haiguse kohapealset levikut.

Kõikide inimeste testimine ei ole mitte kunagi mõeldav ja seda mitte kunagi ükski riik ei tee. Meil haigestus ägedatesse hingamisteede nakkustesse eelmisel nädalal ligikaudu 3500 inimest, kõiki neid inimesi kutsuda perearsti juurde testima, see ainult võimendaks seda. Selleks on olemas lihtsamad meetodid, et aru saada, kas koroonaviirus levib kohapeal niimoodi, et me ei tea seda, sest tema haigussümptomid on sarnased gripile ja teistele ägedatele hingamisteede nakkustele.

Me kogume igapäevaselt gripiproove ja kui gripile või muudele ägedatele hingamisteede nakkuste proov ei leia kinnitust, siis me teeme ka koroonaviiruse proovi lisaks ja saame aru, kas ja mil määral see haigus levib.

Te olete hästi palju pöördunud inimeste poole ja pannud neile südamele käituda õigesti. Kui palju on Teid kuulda võetud?

Inimeste teadlikkus koroonaviiruse kohta on hästi kõrge. Me oleme välja öelnud palju soovitusi, mis võimaldavad selle haiguse varajast avastamist ja kohapealse leviku vältimist. Seni avastatud juhtumite puhul saab öelda seda, et inimesed on teadlikud ja käituvad täiesti vajalikul viisil.

Kui suur on tõenäosus, et meil ikkagi tekib kohalik nakkuskolle ja kelle võimuses on see ära hoida?

See võimalus on täiesti olemas ja ega Eesti siin väga palju mõjutada ei saa. See sõltub sellest, mis toimub meie lähiriikides. Meie lähiriikides on samasugune olukord nagu meil endil. On väga palju Itaalia haiguskoldest sisse toodud haigusjuhtumeid, seda me näeme kogu Euroopas.

Nendes üksikutes riikides, kus me seda ei näe, saame teha järelduse, et seal lihtsalt ei tuvastata neid haigusjuhte. Kindlaks tehtud haigusjuhud kaardil on hea märk, see näitab, et seiresüsteem töötab. Me ei saa välistada, et kohalik haiguspuhang piiratud moel võib tekkida, sest mida enam avastatakse haigusjuhte teistes riikides, seda vähem me saame keskenduda konkreetsetele riskipiirkonnale ja tekib võimalus, et inimene võib saada nakkuse mõnest teisest Euroopa riigist. See võimalus on olemas.

Kui Hiinas ja Lõuna-Koreas desinfitseeritakse tänavaid ja poode, ühistransporti siis miks Eestis seda ei tehta, kui see on piisknakkus?

Vaadates seda viirust, siis tegelikult selline tänavate desinfitseerimine või muu taoline meede, on täiesti liigne. Kõige lihtsam on tegelikult see, mida inimene saab ise teha - pesta käsi, hoida nakkuskontaktist haige inimesega. Kui inimesel on haigussümptomid, siis sõltumata sellest, kas see on koroonaviirus, gripp või mõni muu äge hingamisteede nakkus, mitte nakatada teisi inimesi. See on kõige tõhusam meede. Kuidagi lennukite või autodega midagi üle desinfitseerida, see ei ole mõeldav ja see ei ole loogiline tegevus.

Kaitsevägi on eraldanud terviseametile näomaske. Kas näomask on see, mida haigestunud inimene, kes ei taha teisi nakatada, peaks kandma?

Need kaitseväe käest saadud näomaskid ei ole mõeldud selleks, et paneme need tänavanurgale ja inimesed hakkaksid käima näomask ees. Ma rõhutan veelkord, tervetel inimestel ei ole vaja kanda näomaske. Rahvusvaheliselt on koroonaviirus toonud kaasa isikukaitsevahendite defitsiidi ja see on seotud väga selgelt sellega, et globaliseeruvas maailmas me oleme tugevalt seotud erinevate tarneahelatega. Ehk kui Hiinas valdavalt toodetakse neid isikukaitsevahendeid või nende toormaterjali, siis kui Hiina on oma tootmise kinni pannud, siis see avaldab mõju globaalselt. Kaitseväelt laenasimegi kirurgimakse põhjusel, et tervishoiuteenuse osutajad kannatavad nende defitsiidi all.

Millal teoreetiliselt peaks selguma, kas Eesti tuleb sellest kriisist hästi välja või puhkeb meil epideemia?

Selle ennustamiseks peaks olema prohvet. Ma saan öelda, et me oleme teinud seda, mis on kõige tõhusam ja efektiivsem – teavitamine, selle nakkuse kiire tuvastamine ja edasise leviku vältimine. Me ei saa kontrollida seda, mis toimub ümberringi. Kui naaberriikides see haigusepuhang ei ole kontrolli all ja meil on tihedad sidemed riikide vahel, siis see kõik mõjutab. Alati on ühe haigusega seotud teatud rahvaterviseriskid ja haiguskoormus, aga võidelda selle vastu väga erikorra meetmetega, sulgeda piirid jne, see avaldab teisipidi halvavat mõju.

Praegu tegeleb kogu maailm aktiivselt koroonaviirusega. Kui suur on lootus, et see jääbki lokaalsete epideemiate tasemele ja sellest ei kujune välja pandeemiat?

Täna on see lootus olemas. Kui me vaatame Hiina kaasust, siis seal on uute haigusjuhtude arv drastiliselt langenud. See iseloomustab väga hästi seda, milleks see viirus võimeline on ja milleks ei ole. Kindlasti on siin teatud määramatus, sest viirused on loodud selleks, et muutuda, nad kohanevad selleks, et paremini levida. See on midagi, mida inimkond kontrollida ei suuda. Aga praeguste suuremate kaasuste alusel võib eeldada, et globaalset pandeemiat ei pruugi tekkida, sest me ei tea täna ka seda, kas see viirus käitub sesoonselt. Aga täna on olemas eeldus, et see levib sesoonselt ehk valdavalt sügisest kevadeni.