Lisaks kolmapäeva õhtul teada antud kahele saarlasele ja ühele tallinlasele lisandus viimaste analüüsidega nakatunu Tartust. Nakatunu saabus 7. märtsil Milano-Riia lennuga ning liikus isikliku transpordiga Tartusse. Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et kuna Saaremaal nakatunud pole ise riskipiirkonnas viibinud, said nad hüpoteesi kohaselt nakkuse kohapealt ja tõenäoliselt seoses saarel korraldatud võrkpalliüritusega.

Võru linnavalitsus teatas neljapäeval, et linna lasteaiad, koolid ja huvikoolid suletakse ennetavalt vähemalt teisipäeva õhtuni, kuna selgus, et linnas on viibinud üks koroonaviiruse kandja.

Neljapäeval kogunenud Võru linnavalitsuses lastega tegutsevate asutuste juhid otsustasid ennetava meetmena peatada Võru linna koolide, lasteaedade, huvikoolide, erahuvikoolide ja teiste avalikku teenust osutavad asutuste statsionaarse õppetegevuse kuni 17. märtsi õhtuni.

Võru linnavalitsus on soovitanud toimida solidaarselt ka erakoolidel ja mittetulundusühingutel.

"Otsus sai vastu võetud lähtuvalt asjaolust, et möödunud laupäeval, 7. märtsil toimus Võrumaal erapidu, kus osales ka üks tänaseks tuvastatud väljaspoolt Võrumaad pärit, ent sünnipäeval osalenud viirusekandja. Üritusel osales mitmeid piirkonna, sealhulgas avaliku sektori asutustega seotud inimesi," ütles linnapea Anti Allas. "Otsus sündis üksmeelselt allasutuste juhtidega."

Martin Kadai sõnul on Võru juhtum sedavõrd värske, et sellega alles tegeldakse ning selgitamisel on ka nakkuskontaktsete inimeste ring.

Ehkki sotsiaalmeedias kurdavad mõned inimesed, et neile on keeldutud koroonaviiruse testi tegemast, siis Kadai sõnul tuleb aru saada, miks me üldse testime: eesmärk on saada jälile, kui keegi on haige, et selgitada välja, kes on temaga lähikokkupuutes olnud ja teada, kas nakkushaige tuleb isoleerida. Kuna haigusele pole spetsiifilist ravi, pole leebemalt kulgeva tõve puhul ravi seisukohalt tegelikult tähtis, kas ta on gripis või koroonaviiruses.

"Kui nakkushaigus on laiemalt levinud, siis ei tee massilist testimist enam mitte ükski riik ja sellel pole enam praktilist mõtet, liigume üksikjuhtumi käsitluselt üldkäsitlusele. Riigid muudavad oma tegevusstrateegiat ja lähenemist sõltuvalt sellest, kui palju on haigus levinud," rääkis ta.

Ka pole testimine otseselt aegkriitline, sest kuni laborianalüüsi tulemusi oodatakse, käsitletakse inimest igal juhul võimaliku koroonaviirusesse haigestununa ja ta on kas kodus jälgimisel või isoleerituna haiglaravil.

Saaremaal on võetud palju proove, tulemused veel teadmata

Haiglad on Kadai kinnitusel juba üle kuu aja teinud ettevalmistusi, et olla valmis raskelt haigeid ravima. Kuhu haiglasse nakatunu viiakse, sõltub sellest, mis on ravi juhtiv näidustus. Kergemad haigusjuhud jäävad üldhaigla tasandile, aga kui koroonaviirus on põhjustanud raske viirusliku kopsupõletiku, viiakse haige kas Ida-Tallinna keskhaiglasse või Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Nakkuskahtlusega inimesi on Eestis jälgimisel üle 200 ja iga uue kinnituse saanud juhtumiga kasvab ka jälgimisel olevate lähikontaktsete arv. Saaremaal on seoses kolmapäeval kinnitatud juhtumitega palju proove võetud ja inimesed on ärevuses, kuid nende proovide tulemused ei ole laboris veel valmis.

Itaalia, kus on olnud palju surmajuhtumeid, on Kadai sõnul olnud õppetunniks, et rasked haigusjuhud ja ka surmad tulevad sealt, kus on äärmiselt kõrge keskmine vanus.

"Olemegi täna võtnud fookuse, et haiglad on peatanud külastused, käisime haiglatega läbi ka selle, kuidas tagada maksimaalne ohutus, et personal ei tooks haiglasse haigust sisse, tegime konkreetselt mõned ettepanekud," sõnas ta. "Oleme ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalministeeriumi kaudu rõhutanud, et kõik hoolekandeasutused peavad tagama, et on range külastuspiirang, ainult erandjuhtudel ja nakkusohutusnõuete täitmisel on külastus võimalik."

Terviseamet ei näe Saaremaa isoleerimisel mõtet

Kui Saaremaast peaks kujunema viiruseleviku keskkond, siis sellegipoolest ei oleks Kadai sõnul tark otsus saar isoleerida, sest inimestel on ikkagi põhivajadused.

"Peame selle haiguse puhul aru saama, et ühiskonnaelu, elutähtsad teenused peavad jätkuma. Me kõik tahame vett, sooja toitu, peavarju, elektrit, andmesidet. Selleks, et kõik toimiks, peavad inimesed tööl käima, me ei saa jätta oma inimesi sinna saatuse hooleks. Kui tahame selle haiguse raskeid juhte ja võimalikke surmajuhte ära hoida, peame keskenduma riskirühmadele ja tegema, mis meist sõltub," rõhutas ta.

Terviseameti sõnum elanikkonnale on see, et kui laps haigestub, ei tohiks teda vanavanematele hoida viia, vaid leida muud lahendused, tuleb olla tähelepanelik hügieeninõuete osas ja haigena kodus püsida.

"Saame ka aru, et selle haiguse edasi arenedes riigis ei saa me kõiki inimesi koju jätta. Meie ühiskond kukub kokku, kui kõik inimesed on äkki kodus ja keegi ei lähe tööle, kooli või mujale. Tuleb jooksvalt otsused ümber vaadata," tõdes Kadai.

Ta lisas, et laste puhul on haigussümptomid äärmiselt leebed ja eelduste järgi peaks kõige nakkusohtlikumad olema inimesed, kellel on haigussümptomid, ennekõike köha, avaldunud. Ühiskond peab aga toimima jääma.

Eestis tehtud 464 COVID-19 testi

Kolmapäeval tehti Eestis 45 analüüsi, alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 464 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus nüüd terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja SYNLAB-i laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga.

Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.

Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112.

Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele. Inimestel, kes ootavad koroonaviiruse proovi tulemusi või kelle analüüs osutus positiivseks, tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.