"Mina ei kardaks eriolukorra välja kuulutamist, sest see annab meetmed, mida tavalises õigusruumis ei ole. Eriolukord ongi selleks loodud, et teda teatud tingimustel kasutada. Ja kui vaadata trende maailmas, siis see ei oleks ülereageerimine," väitis Koort, lisades, et "selliste olukordade välja kuulutamist ei peaks kartma, sest need annavad selge sõnumi, et me ei olegi enam tavaolukorras."

"Põhiseaduse kohaselt ei tohi kunagi inimese vabadust piirata rohkem, kui selleks on objektiivselt alust. Märgi või signaali andmiseks ei tohi ülemäära rangeid piiranguid kehtestada. Kui piirangud kehtestatakse, siis peavad need olema põhjendatud ja järgitud ning täidetud," vastas õiguskantsler Ülle Madise.

"Mis on valitsuse tegemistes puudu, on konkreetsus. On okei öelda, et kahenädalane karantiin ei ole mitte soovitus, vaid peategi kodus olema. Seda tuleb võtta pigem keeluna ringi liikuda kui soovitusena," lisas Koort.

Samuti tõi Koort esile valitsuse kriisikomisjoni info puudumist, selgitades, et kriisi ajal on oluline näidata rahvale, et kriisiga tegutsetakse ja rahvast hoolitakse.

"Ma loodan, et me suudame sellest kriisist õppida nii palju, et järgmisesse kriisi sisenedes oleksime märksa paremini ette valmistunud," ütles Koort, viidates meetmetele, mis on hädaolukorraks valmisolekul planeeritud, aga mida pole rahastatud ega ellu viidud.