Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda
Valitsus moodustas koroonaviirusega tegelemisesks valitsuskomisjoni ning täiendava meetmena otsustas lükata kruiisilaevade vastuvõtu edasi 1. maini ning lükata edasi ka enam kui 100 osalejaga üritused. Peaminister Jüri Ratas ei välistanud ka kõikide haridusasutuste sulgemist, kui koolides peaks tulema uusi nakatunuid.
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ütles riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et valitsus moodustas koroonaviiruse levikuga soetud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni, mille tegevust juhib peaminister.
Komisjoni liikmed on justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse täiendavaid liikmeid. Komisjon tuleb esimest korda kokku neljapäeval kell 14.
Valitsus ei kulutanud Eestis välja ei hädaolukorda ega eriolukorda, kuigi peaminister kasutas riigikogu ees kõneldes sõnu, et "Eesti on jõudnud hädaolukorda". Ratase sõnul on eriolukorra väljakuulutamise võimalust valitsuses arutatud, aga veel ei ole selleks alust.
"Täna tuleb see tõsta hädaolukorra tasandiks, aga selle rakendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid."
Ratas märkis, et täiendava meetmena otsustas valitsus neljapäeva hommikul, et lükatakse edasi kruiisilaevade vastuvõtt 1. maini.
"Me teame seda, et kruiisilaevade peamine sihtkoht on Tallinna Sadam. Need uued meetmed tuleb anda teada reederitele, kes plaaninud kruiisiturismi reise Eestimaale teha."
Samuti andis valitsus Eestis avaliku ürituste loa taotlejatele soovituse lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi. Sealjuures hakkab terviseamet neid üritusi kooskõlastama ja hindama ka juba väljastatud lubade vastavust.
"Kõik, kes tulevad avaliku ürituse luba taotlema, siis praegu tegeleb sellega politsei ja pästeamet, aga hakkab tegelema ka terviseamet. Kui me räägime üritustest, kus 100 või rohkem inimest, siis minu seisukoht on, et neid ei ole mõtet korraldada."
Hiljem saadikute küsimustele vastates ütles Ratas, et keelu saab panna taoliste ürituste korraldamiseks see, kui riigis oleks välja kuulutatud eriolukord. Seda hetkel pole, aga Ratas ei välistanud, et asjad võivad tundidega eskaleeruda nii, et seda tuleb teha.
Ratas rääkis ka, et kui koroonaviirusesse peaks nakatuma ka teiste koolide õpilasi, on mõistlik ja proportsionaalne kaaluda kõikide haridusasutuste sulgemist ja siis tuleks seda teha vähemalt 14 päevaks.
Riigikogu lige Vilja Toomast (Reformierakond) tõi peaministrile küsimust esitades välja, et näiteks Lissaboni ülikoolis viidi tudengid koduõppele ning kuna ka meie ülikoolides on palju välistudengeid, siis kas Eesti ei peaks ülikoolidega tegema sama.
Ratas vastas, et riikide vahel on erinevusi, kuid ta ei välista, et ka Eestis tuleb seda ühel hetkel teha, kuid praegu on otsustamine ülikoolide endi kätes.
16. märtsil avatakse ka kriisitelefon, mis hakkab vastama koroonaviirusega seotud küsimustele. Selle number on 1247.
Ratase sõnul jätab ta ise ära või lükkab edasi kõik oma visiidid, välja arvatud märtsi lõpus toimuv Euroopa Ülemkogu, kus tuleb arutusele just koroonaviirusega seonduv.
Peaministri sõnul on Eesti saatkonnad valmis aitama hätta jäänud Eesti kodanikke ning praegu on olnud üks juhtum, kus Hiinas olnud Eesti elanik tuli viiruspiirkonnast evakueerida.
Vastates Kristen Michali (Reformierakond) küsimusele, kas neljapäeval on mõistlik korraldada 7500 inimest mahutavas Tondiraba jäähallis Fillipp Kirkorovi kontsert, vastas Ratas, et tegemist on üksikjuhtumiga, aga suure juhtumiga.
"Ma usun, et selle üksikjuhtumi osas püüame pärastlõunal arutelu avada. Ega see siseruumides üritus viiruse tõkestamisele kaasa aita. Täna riigikogu kõnetoolist öelda, et see jääb ära, on ennatlik. Aga meil tuleb täna peale lõunat otsused teha," sõnas Ratas.
Hiljem Vilja Toomastile (Reformierakond) vastates avaldas Ratas veel selgemat seisukohta ja ütles, et tema isiklikult selle kontserdi toimumist ei toeta.
Peaminister tunnistas, et esimese probleemina on hakanud tulema takerdusi meditsiinitarvikute liikumisel üle piiride.
"See puudutab nii Euroopa Liitu, aga ka teisi riike, kus on takistused piiridel tekkinud. See võib tekitada ühel hetkel probleeme, kui pannakse nende tarvikute peale piirid kinni."
Riigikogu liige Heidy Purga (Reformierakond) tõi välja, et praegu testitakse vaid riskipiirkondadest tulevaid inimesi ja küsis, kas testimise võimekus võiks minna laiemaks?
Ratas vastas, et testimise võimekus on täna väga suur ning päevas tehakse sadu teste üle Eesti.
"Et mõnele ei tehta testi, need on ilmselt üksikjuhtumid, mida minul riigikogu kõnetoolist tausta teadmata on raske hinnata. Aga inimesed, kes ütlevad, et neil on koroonaviiruse sümptomid, siis neid testitakse. Ka on välisministeerium laiendanud nende riikide hulka, mis on mittesoovituslikud ehk see ei piirdu enam nelja riigiga," sõnas Ratas.
Hiljem esitas Liina Kersna (Reformierakond) sel teemal täpsustava küsimuse ja ettepaneku, et võiks veelgi laiendada riikide ringi, millest tulijaid testitakse. Ratas vastas, et ta toetab seda ettepanekut ja võtab teema üles kell 14 koguneval valitsuskomisjoni esimesel istungil.
"See on õige ja see annab inimesele kindluse. Samas viiruse kandmise avaldumine toimub reeglina alles 7-9 päeval, mistõttu kohene testi tegemine annab küll südamerahu, aga viirus võib hiljem avalduda. Et kui teeme testi inimesele esimestel päevadel, siis tuleb ka öelda, et kolme-nelja päeva pärast võib test ola hoopis positiivne ja ta peab järgima terviseameti nõudeid 14 päeva osas," ütles Ratas.
Uudis on täiendamisel.
Toimetaja: Urmet Kook