President pöördus pensionireformi seadusega riigikohtusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

President Kersti Kaljulaid otsustas jätta senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

"Põhiseadus seab raami kogu me riigi ja ühiskonna toimimisele. Põhiseaduse piiridesse peavad mahtuma nii kriisimeetmed kui ka tavapärane seadusloome. Samamoodi pole olemas põhiseadusvaba tsooni valimislubaduste elluviimiseks – ka need peavad arvestama meie ühiskondliku kokkuleppe vundamendiga, meie põhiseadusega. Riigipea ülesanne on hoida seadusloome põhiseaduse vaos," sõnas president Kaljulaid oma otsust põhjendades.

Kaljulaidi sõnul pole tema käsitlus põhiseadusest ja pensionireformist kuu jooksul muutunud. Kuna parlament võttis seaduse teist korda vastu muutmata kujul, on ka riigipea argumentatsioon riigikohtusse pöördumiseks ning taotluses välja toodud vastuolud suures plaanis samad, mis seadust 7. veebruaril välja kuulutamata jättes.

"Riigikogul on meie põhiseaduse järgi väga lai voli korraldada kogu sotsiaalsfääri. Sealhulgas on parlamendil õigus muuta pensionisüsteemi neis raamides, mille oleme põhiseaduses ühiskonnana kokku leppinud. Praegu pakutud lahendus aga riivab ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega," sõnas riigipea.

President rõhutas ka, et nii ulatusliku ja kogu ühiskonda puudutava küsimuse puhul nagu see on senise pensionisüsteemi ulatuslik muutmine, on oluline küsimused selgeks vaielda kõigil võimalikel tasanditel ning lõpuks saada selgus ja kõigi poolt aktsepteeritav lahendus riigikohtust.

Vaidluse ajalugu 

Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat. 

7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.

11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu ning edastas vastavad dokumendid Kadriorgu 16. märtsil. Sealt edasi oli presidendil aega kaks nädalat (30. märtsini) otsustada, kas kuulutada kord tagasilükatud seadus välja või pöörduda riigikohtusse.

President Kersti Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Vabariigi President taotlenud riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.

 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: