Luige sõnul pole kaitsekulude katteks laenu võtmine välistatud
NATO kokkuleppe alusel suunatakse riigikaitsesse summa, mille suurus on vähemalt kaks protsenti SKT-st, aga majanduslanguse ajal kahaneb ka seesama kaks protsenti, mis tähendaks kaitsekulude kärpimist. Kaitseminister Jüri Luik ei pea kaitsekulude vähenemist võimalikuks, pole välistatud, et riik võtab kaitsekulude katteks laenu.
Luik (Isamaa) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kriisiolukorras on Eesti julgeolekupilt pigem keerulisemaks muutunud.
"Kuigi Venemaal on päris kõva koroonakriis, siis samal ajal venelased ei ole lõpetanud oma õppusi, eriti lennuväeõppusi. Teiseks, mis on ka väga oluline -Venemaa ei ole vähendanud oma kaitseeelarvet," ütles minister.
Teisalt tekitab majanduslangus küsimuse Eesti kaitsekulutuste kohta. Alates 2015. aastast on kaitsekulutused ületanud NATO-s kokkulepitud kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning on aasta-aastalt koos majandusega kasvanud, olles tänavu 615 miljonit eurot.
Jägmisel aastal pidanuks kulud olema 645 miljonit, ent majanduslanguse tingimustes pole see tagatud, sest koos majandusega kahaneb ka seesama kaks protsenti. Näiteks tänavuse kaheksa protsendi suuruse majanduslanguse puhul kaitsekulud mitte ei kasvaks, vaid hoopis väheneks 66 miljoni võrra.
Luik ei pea kaitsekulude vähendamist ilma iseseisvat kaitsevõimet kahjustamata võimalikuks.
"Siis tähendab see seda, et me peame hakkama väeosi sulgema ja ma arvan, et see oleks Eesti kaitsevõimele ikkagi üsna traagiline otsus," tõdes minister.
Riigikogu riigikaiste komisjoni kuuluv EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas märkis, et majanduskriis muudab julgeolekuolukorda ohtlikumaks ning kaitseeelarve vähendamise asemel tuleks sinna raha juurde suunata.
"Võiksime kaaluda, kas mitte võtta laenu selleks, et üle saada olulisematest võimelünkadest, milleks on keskmaa õhutõrje, soomusmanöövrivõime ehk tankid, rannakaitse ehk miiniveeskamine. Me oleme nendest ülesaamisega venitanud liiga kaua," selgitas Kunnas.
"Ma usun, et kui laenu võtta, siis see võiks keskenduda justnimelt Eesti majandusele ja Eesti tööstusele. Me oleme ka oma plaanid üle vaadanud ja leidnud, et meie kümneaastases planeerimistsüklis - me planeerime väga pikalt ette - on asju, mida me võime tõsta sellesse aastasse, järgmisse aastasse," rääkis Luik.
Tema sõnul on riigikaitse kui oluline teemadering järgmiste majanduspakettide arutamisel.
Ka reformierakondlasest riigikaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet ütles, et vajadusel peab riigikaitsesse lisaraha suunama.
"Kui me räägime ainult konkreetselt kaitseministeeriumi eelarvest, siis me kindlasti ei saa mõelda, et me jääme kinni selle kahe protsendi juurde, vaid ei saa välistada ka seda, et tegelikult peaks olema need summad kahe protsendi väliselt suuremad," rääkis Laanet.
Toimetaja: Merili Nael