Neljapäeval väljus Tallinnast kaks lendu – üks Istanbuli ja teine Minskisse. Millist lugu selline lennuplaan meile jutustab?

Olles siin ilmas mõnda aega elanud, mäletan ka mitmeid lennunduskriise, aga sellist asja, kus kogu maailma lennundus seisma jääb – seda ei ole vist kunagi, vähemalt sõjajärgsel ajal olnud.

Nii on praegune kriis lennunduses hullem kui Islandi tuhapilv 2010 või üleilmne majanduskriis 2009?

Absoluutselt. Tuhapilv oli tegelikult lokaalse iseloomuga ja tõi ainult Euroopasse ühenduste peatamise. Majanduskriis on majanduskriis – paremad jäävad ellu ja kehvemad lähevad turult minema. Aga seda, et igasugune lendamine peaaegu lõpetatakse – täiesti pretsedenditu olukord.

Samas on Nordica jälle lendama hakanud – reedel läheb Nordica lennuk Malagasse ja tagasi tuleb läbi Brüsseli, et evakueerida võõrsile jäänud Eesti inimesi.

Nii see on. Tuleb muidugi vaadata, mis on selle [lennuliikluse] peatamise põhjuseks. Osa riike pani oma õhuruumi kinni ja ei luba lennata. Ja siis on terve rida lennuettevõtteid, kes lõpetasid lendamise sellepärast, et ei ole mõtet lennata 200-kohalise lennukiga kümme inimest pardal. Sellist kulu ei saa ükski ettevõte endale lubada.

Mitmes päästelend see Nordical on?

Viies. Kaks korda oleme käinud varem Malagas, üks lend tuli Stockholmist ja üks lend Suurbritanniast läbi Stockholmi Tallinna.

Kes nende lendude eest maksab?

Kõik reisijad ise. Praegu on küll kõik olnud erainitsiatiivil. Tõsi, lend, mis tuli Ühendkuningriigist, selle algne põhjus oli, et lennuk oli seal värvimisel ja Eestisse tagasi lennates pakkusime võimalust, et kui keegi tahab meiega koju tulla, siis võtame pardale. Huvilisi oli päris palju.

Mitu teie 23 lennukist praegu lendab?

Osaliselt peaks lendama kolm lennukit. Meil on üks riigihange Rootsis, kus lendame Stockholmist põhja, Lapimaale. Lisaks on üks lennuk lendamas SAS-ile Taanis ja üks Rootsis kohalikke liine teenindamas.

Veel veebruari lõpus tuli teade, et Nordica tütarfirma Xfly lennupark kasvab tänavu 27 lennukini, järgmisel aastal lootsite kasvatada selle käibe 150 miljoni euroni ja kasumi 10 miljoni euroni. Kuu aega hiljem on need plaanid nüüd prügikastis?

Ma ei ütleks, et need plaanid on prügikastis. Need plaanid on praegu peatunud. Loomulikult ei võta me kohe uusi lennukeid juurde, aga läbirääkimised erinevate liisingfirmadega jätkuvad ja ka meie kliendid on huvitatud, et jääksime tulevikus vee peale.

Olukord ühel hetkel taastub, inimesed lendamata ei jää, sest lendamine on kindel osa tänapäeva maailmast. Varem või hiljem lennud taastuvad, millise tempoga, seda näitab aeg.

Kui meenutada analoogilist viiruse juhtumit, mis oli SARS aastal 2003, siis tookord jäi viirus Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda, seekord on aga pretsedenditu viiruse levik kõikjale.

Võime ju ennast lohutada, et Eestis on talvisel hooajal olnud gripi ohvreid tunduvalt rohkem kui selle uue viiruse ohvreid. Aga tegemist on väga ohtliku viirusega, mis mõjutab kõikide inimeste käitumist.

Ega Nordical pankrot ees virvenda?

Ei. Hetkel loodame kindlasti ellu jääda. Eks meil kassas raha ka on, et mingi aeg vastu pidada. Samas, ütlen jälle, on tegemist täiesti enneolematu olukorraga, globaalse kriisiga, mis puudutab absoluutselt kõiki maailma lennufirmasid ja mina ei näe võimalust, et ilma riikidepoolsete abisüstideta saaks sellest välja tulla.

Euroopa Komisjon ongi riigiabi reeglid lõdvaks lasknud ja valitsused toetavad rahvuslikke lennufirmasid. Kui palju Nordica meie valitsuselt tuge vajaks?

Nordica vajaks kindlasti tuge. Oleme oma nägemuse lauale pannud, aga ei taha numbriliseks minna, kuni valitsus pole seda arutanud. Me ei taha ainult käsi pikalt abi saada, võib-olla vajame ka likviidsustoetust krediidi näol, mida oleks võimalik tulevikus tagasi maksta.

Esimene tugi – valitsus, peab ütlema, reageeris kiirelt – on töötukassa poolt pakutav tuhandeeurone toetus, mis võimaldab väga palju kokku hoida püsikulude pealt.

Kui lendamist ei ole, siis mingid kulud lähevad nulli, näiteks ei ole vaja kütust osta, aga inimesi ei ole võimalik lihtsalt lahti lasta. Viimase viie aasta jooksul oleme näinud meeletut vaeva, et palgata häid piloote, häid spetsialiste. Lootuses, et saame lennutegevust jätkata, oleks inimeste koondamine küll viimane asi, mida teha, sest kriisi möödudes oleksime jälle väga raskes olukorras. Üritame kõigiti ellu jääda.

Mida teie lennukite meeskonnad teevad?

Väikeses mahus on veel lendamist. Ja on ekslik arvata, et kui lennukid on pargitud, siis ei kaasne mingeid kulusid. Selleks, et hoida neid lennukõlbulikena, tuleb läbida teatud hooldusprogramm jne.

Aga eks need meeskonnad, kes praegu ei lenda, istuvad põhiliselt kodus.

Sakslaste Lufthansa olevat ennustanud, et kriis võib kesta septembrini.

Üks on selge, mida ka meie oleme enda negatiivsetes stsenaariumites ette näinud, et kui isegi lendamine taastub suvel, siis kohe mitte kriisieelsete mahtudega. Selles mõttes võin ma Lufthansa hinnanguga nõus olla, et praeguse kriisi mõjud ulatuvad paljude kuude taha, enne kui lõplikult normaalsus taastub.

Aga... Millal inimesed uuesti lendama hakkavad, mina ei võtaks seda spekuleerida. Võtame päev korraga.

Kui kriis läbi saab, on see siis lennufirmadele nagu puhas leht laual, et kõik hakkavad enda liinivõrke nullist üles ehitama?

Jah, seda on raske öelda, eriti Tallinna kontekstis. Et kui lennuettevõtted hakkavad liinivõrku uuesti taastama, kas Tallinn on sihtkoht, kuhu esimesena tahetakse lendama tulla – väga keeruline küsimus.

See on teema, millele ka riik on mõelnud. Kui viis aastat tagasi Nordica asutati, siis eesmärk oli, et turul ei tekiks tühjust, et oleks kohalik lennufirma, kes toimetaks Tallinna otseühenduste nimel. Selle valitsuse püstitatud missiooni Nordica ka täitis, sest pärast Estonian Airi lendude lõpetamist mingit tühjust Tallinnas ei tekkinud, lennud toimusid edasi. Ühelt hetkel, tõepoolest, kui siia tekkis palju teisi vedajaid, kes osaliselt hakkasid lendama samadel liinidel nagu Nordica, siis Nordica tegigi eelmisel aastal otsuse, et sügisest peatab need lennud.

Aga kogu aeg on olnud meie omaniku ehk Eesti valitsuse kindel soov, et peaksime suutma vajadusel lende taasalustama. Meie oleme selleks valmis, mida näitavad ka praegused [koroonaviirusest tingitud] päästelennud.

Milline on teie arvamus, kas kõik lennufirmad tulevad Tallinnasse tagasi?

Arvan, et mitte kohe pärast kriisi lõpetamist.

Siis võtab Nordica äririski ja paneb tütarfirma Xfly lennukid – mis praegu on Taanis, Rootsis, Leedus, Hollandis – hoopis Tallinnast lendama?

Eks see sõltub ka meie kahest suuremast kliendist, kellele allhanget teeme – need on SAS ja Poola LOT, et kui palju nemad meid vajavad. SAS-i poolt on tulnud indikatsioon, et nemad on väga-väga huvitatud, et vajadusel saaksime uuesti lendama hakata. LOT-ilt ei ole nii selget signaali tulnud, aga kuna teadmatus on praegu nii suur, siis keegi ei taha veel mingeid lõplikke otsuseid teha.

Võib-olla peaks Eesti tulevikus Euroopa Komisjonile ütlema, et meid ei huvita senised riigiabi reeglid, sest oleme siin ääremaal ja edaspidi maksame oma rahvuslikule lennukompaniile nii palju kui vaja, et Eesti oleks ühendatud Lääne-Euroopaga?

Nooh... Kahjuks ei ole see Euroopa Liidus eriti võimalik.

Ehk kriis muudab seniseid lähenemisi ja arusaamu?

Eeh... Elame-näeme. Aga mulle tundub, et üldse riigiabi reeglid ja ka need, mis puudutavad lennundust, on kohati ebakohased, eriti taolistele perifeersetele piirkondadele nagu meie siin oleme.

Kindlasti võib siin argumente ka vastupidi öelda.

Kuid selge, et nii väikese turuga nagu meie oleme, on see kõik keeruline. Usun, et paljud [lennufirmad], kes siin suurelt veel märtsikuuni toimetasid, siis Tallinnast lennates nad suurte majandustulemustega ei hiilanud.

Mis saab Tallinna lennundusklastrist?

Eestis on lennundusvaldkonnas uhkelt arendatud eksporditeenust. Ka meie pakkusime teistele lennufirmadele eksportteenust. Või võtame tehnohoolde poolelt Magnetic MRO, mis on väga kiiresti ja võimsalt kasvanud. On meil siin ka cargo-vedajaid... Tallinna lennujaam ise, rääkimata lennuliiklusteenindusest, mis suure osa oma tuludest teenib ülelendude juhtimise pealt.

Mis neist kõigist saab?

Eks nad kõik ole praegu raskustes ja vaatavad, kuidas raha kokku hoida ja kuidas ellu jääda.

Tahan siiski jääda selle mõtte juurde, et lennundust on kõigile vaja ja majandust ilma lennunduseta ei ole võimalik enam üleval pidada.

Olete ligi 20 aastat lennundusega seotud. Milline on teie tulevikupilk aasta, kaks, kolm ettepoole?

Ma ei taha olla prohvet, aga juba mõnda aega olen rääkinud: vaadates maailma lennunduse arengut mõnekümne aasta jooksul, siis kriisid on siin toimunud iga kümmekonna aasta järel. Ka viimasest finantskriisist sai sama palju mööda. Kogu aeg mõtlesin, kust see järgmine pauk võiks saabuda, aga ei osanud kunagi arvata, et see võib tulla mingist viirusest, pigem pidasin silmas globaalsemaid poliitilisi pingeid.

Turg ühel hetkel taastub ja siis näidatakse jälle ilusaid tulemusi, mingi tsükli järel tuleb järjekordne pauk. Millest, kes seda oskab öelda.

Aga kõik need, kes olid lennundusturul kuu aega tagasi, ei ole seal järgmisel aastal?

Ilmselt mitte, jah.

Kuigi selline globaalne mõõde praegusel kriisil võib tegelikult elus hoida ka taolisi lennuettevõtteid, kes normaalsemas kriisis oleksid lihtsalt kadunud. Mida ma mõtlen? Kui nüüd asuvad valitsused toetama ettevõtteid, siis kohati saavad toetust ka need, kes normaalses konkurentsis oleksid väiksema kriisi puhul kadunud.

Nordica jääb alles?

Loodan küll. Teeme kõik selle nimel.