Nõgene: kriisist taastumiseks kulub kuni poolteist aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Turismisektor on saanud koroonakriisis ränga löögi. Näiteks Tallinkil on päevas 600 reisijat tavapärase 20 000 asemel. Ettevõtte juht Paavo Nõgene hindas, et kriisist taastumiseks kulub kuni poolteist aastat.

Tallinki Megastar tõi neljapäeva keskpäeval Tallinna sadakond reisijat, neistki moodustasid suure osa rekajuhid. Päevane reisijate arvu langus on olnud järsk – kui praegu reisib Tallinkiga päevas umbes 600 inimest, siis aasta tagasi oli tavapärane märtsikuine päevane reisijate arv umbes 21 000.

"Kõik see, millega me olime harjunud enne eriolukorra algust – see turg ei taastu varem kui 12 kuni 18 kuu jooksul, ja see toimub samm-sammult," ütles Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Ka Tallinna lennujaam seisab silmitsi kõleda tühjusega. Kui tavapäraselt teenindab lennujaam nädalas umbes 600 lendu, siis näiteks järgmisel nädalal on lende plaanis kuus või seitse.

Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike ütles, et kui reisilennukite liiklus täielikult katkeb, siis suure tõenäosusega pannakse terminal mõneks ajaks kinni.

"Samas lennujaama me täiesti kinni ei pane, sest samal ajal toimuvad ka veel cargolennud ja muud teenistuslennud, nende jaoks me oleme igal juhul olemas ja jätkame seda ka kindlasti selle kriisi ajal," rääkis ta.

Nõgene märkis, et nii nagu kogu Eesti turismisektor, ootab ka Tallink meetmeid, mis peaksid sektorit aitama kahe kuu pärast, mil töötukassa abimeede saab läbi. Ettevõte on ise astunud samme kulude vähendamiseks, sealhulgas vähendanud Eesti organisatsioonis palku 30 protsendi võrra.

"On selge, et me, nii nagu väga paljud teised ettevõtted, vajame likviidsuslaene. Euroopa Liit on oma esimesed sammud selles suunas astunud. Vabariigi valitsus on selleks kehtestamas ka konkreetsemaid reegleid läbi Kredexi. Kui likviidsuslaenud hakkavad reaalselt jõudma turismisektori ettevõteteni, siis see kindlasti annab mõnevõrra ajalist puhvrit," rääkis Nõgene.

Lennujaama juht kinnitas, et nemad riigilt eraldi abi ei oota, vaid töötatakse oma majandusplaaniga, millega kriis üle elada. Selge on see, et aasta lõpus on oodata kahjumit.

"Aga samas teisest küljest me oleme ka finantsiliselt suhteliselt tugev ettevõte, nii et me ei näe seda ohtu, et me kassavooliselt ei suudaks hakkama saada," ütles Tuvike.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: