"Keerulistel hetkedel, mida praegune eriolukord kahtlemata on, liigub sotsiaalmeedias palju väiteid, mida on keeruline kontrollida. Enamustel juhtudel levitavad inimesed infot, olgu see korrektne või väär, heausklikult. Kriisiolukorras on sõnumitel aga märksa suurem kaal kui tavaolukorras. Eksitava info laialdane levik võib inimeste tervise või isegi elu ohtu seada. Seetõttu on meie peamine soovitus lihtne – ärge jagage edasi infot, milles te kindlad pole," ütles valitsuse kommunikatsioonikeskuse staabijuht Siim Kumpas ERR-ile.

"Usaldusväärseima ja täpseima info COVID-19 ja eriolukorra kohta leiab ametlikest kanalitest (kriis.ee, terviseameti koduleht jt) ning rahvusrinhäälingust. Möödunud nädalal pandi püsti ka kriisiinfotelefon 1247, mis on tasuta ja vastab kõnedele ööpäevaringselt," märkis Kumpas.

Mitmed lääneriikides tegutsevad mõttekojad ja infosõjaga tegelevad uurimisrühmad on tõdenud, et koroonapandeemia vallandumine on suurendanud ka sellega seotud libauudiseid ja vandenõuteooriaid, mille eesmärgiks on sageli valitsuse usaldusväärsuse ja kehtiva ühiskondliku korra õõnestamine.