Kelmid leiavad uusi viise, kuidas inimesi eriolukorra ajal petta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PPA

Reedel tegutses Tallinnas Lasnamäel naistest petistepaar, kes helistasid ühe vainimese ukse taga uksekella, tutvustasid end seejärel sotsiaaltöötajatena ja pakkusid, et võivad käia vanainimese eest poes. Selleks küsisid nad raha või pangakaarti.

"Kuna see konkreetne Lasnamäe elanik pole kunagi pöördunud sotsiaaltöötajate poole ega pole ka andnud märku, et tal oleks abi vaja, tekkisid tal kahtlused, kuivõrd heatahtlikud need inimesed on ning ta helistas Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, kust ta sai teada, et selle osakonna töötajad ei olegi tema juures käinud," rääkis Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet.

Svet ütles, et sotsiaaltöötajad lähevad appi ainult siis, kui neilt on seda eelnevalt palutud ja nemad annavad oma käikudest alati ette teada. Svet lisas, et kui vanainimene on unustanud, kas ta on abi palunud, võib ta helistada omavalitsusse ja kontrollida, kahtlasest abist tuleb loobuda.

Omavalitsuse poole võivad pöörduda ka need, et kardavad praegu välja minna, kuid ei tea, kuidas omale toitu koju tellida. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et vanemaid inimesi puudutavaid teateid on politseile tulnud ka pankadelt.

"On näha, et vanemaealistega on kaasas rohkem nooremaid inimesi ja soovitakse teha uusi pangakaarte või täielikku volitust kogu pangaarve üle," rääkis Tambre.

Politsei manitseb, et oma pangakaarti ega PIN koode ei antaks võõrastele. Petturid tegutsevad endiselt ka elektrooniliselt ning internetiportaalidest on juba eemaldatud pettureid, kes on pakkunud spetsiaalseid viirusevastaseid maske, kindaid ja puhastusvahendeid. Kaupa taolistel juhtudel ei tule või tuleb pärast rahaülekannet praht, ütles Tambre.

Asutustele, kelle töötajad teevad igapäevatööd kodukontoris, on petised hakanud saatma võltsarveid.

"Mängitakse selle peale, et kiiruse peale, et tehakse arve ja äkki raamatupidaja ja ettevõte juhatus ei ole omavahel suhelnud ja äkki raamatupidaja kannab raha üle. Tasub alati ikkagi mõelda, tasub ikkagi arved üle vaadata," ütles Tambre.

Tambre sõnul pole kadunud ka petistest investeerimisvõimaluste pakkujad, ning suurim summa, mille üks inimene märtsis petistele kaotas, oli 35 000 eurot.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: