Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586247900000 | amCalendar}}
Kuressaare haigla juures drive-in testimist praegu ei toimu.
Kuressaare haigla juures drive-in testimist praegu ei toimu. Autor/allikas: Foto: Margus Muld / ERR

COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 92-aastane mees ja Kuressaare Haiglas olnud 84-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest. Haiglaravi vajab 130 inimest.

7. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik rääkis, et haiglast välja kirjutatud inimeste tervislik seisund võib olla erinev - on neid, kes suunatakse edasi kodusele ravile koos raviarsti juhistega ning ka neid, kelle suhtes pole täiendavaid liikumispiiranguid seada vaja.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.

Eestis on kokku tehtud 23 546 testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad, ehk üle 65-aastased.

Hiiumaale lisapiirangud

Terviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikumispiirangud, mis sarnanevad Saaremaale kehtestatutele.

"See on mõeldud elanikkonna kaitseks. Hiiumaal on elanikkonna vanus üsna kõrge," ütles Ester Öpik terviseametist. Tema sõnul ei saaks Hiiumaa haigla koroonaviiruse patsientidega hakkama.

Öpik rääkis keskpäevasel ametkondade pressikonverentsil veel, et kui müüki tulevad kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik, näiteks poodides ja ühistranspordis.

"Mask on lisaettevaatusabinõu, mitte mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi eriolukorras kehtestatud reegleid," lausus ta.

Öpik märkis aga, et sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda, sest läbi maski hingamine on inimese kehale täiendav koormus.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.

Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: