Lasteaednike palku vähendavad omavalitsused võivad riigi toetuseta jääda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridusministeerium ähvardab lasteadnike palgakärbet plaanivad omavalitsused toetusest ilma jääda. Tartu vallavanema Jarno Lauri hinnangul ei tohiks ministeerium valla asjadesse sekkuda.

Eelmise nädala neljapäeval otsustas Tartu vallavalitsus, et koolieelsetes lasteastustes tuleb töötasu viiendiku võrra kärpida. Vallavanem Jarno Laur ütles ERR-ile, et nende 39 lasteaia- ja lastehoiurühmast töötab praegu kaks kuni kolm valverühma.

"Selge on see, et täna selles valdkonnas keegi täismahuga, nii-öelda 100- protsendilise koormuse ja pingega tööd teha kahjuks lihtsalt ei saa," sõnas Laur.

Haridusministeerium reageeris valla otsusele kiiresti. Juba järgmisel päeval sai vald kirja, kus ministeerium palus korralduse kehtetuks tunnistada.

"Minu hinnangul ei ole haridusministeeriumil voli selliselt sekkuda kohaliku omavalitsuse tegemistesse, kuna see valdkond on antud meie pädevusse. Ja ma ütleks nii, et riik on siin oma volitusi ületanud," kommenteeris Laur.

Ministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Piret Sapp ütles, et neid omavalitsusi, mis soovivad lasteaednike palkasid vähendada, on teisigi. Ministeerium seda toetada ei saa.

"Loomulikult on kohalikel omavalitsustel autonoomsus otsustada oma töötajate palkade osas, välja arvatud üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajate ning tugispetsialistide töötasu vähendamise osa, sest need on seatud eraldi määrustega ja need tasud tuleb tagada," selgitas Sapp.

Ta märkis, et osa lasteaiaõpetajate palgast tuleb riigieelarvest.

"Kohalikud omavalitsused peavad täitma Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrust, mis ütleb, et kui nad soovivad riigi poolt antud 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate töötasude kasvu motiveerimiseks kasutada, siis nad peavad tagama selle, et lasteaiaõpetajate palk oleks vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Ja magistrimääraga peaks see olema võrdsustatud tasemel üldhariduskooli õpetaja miinimumiga," rääkis Sapp.

Oma kirjas vallale teatas ministeerium, et kui lasteaednike palk langeb alla 90 protsendi kooliõpetajate palgast, siis tuleb omavalitsusel palgatoetus tagasi maksta.

Laur märkis, et lasteaiatöötajate palkadele kulub vallal 2,8 miljonit eurot aastas. Riigi toetus katab sellest kõigest 170 000 eurot.

"Teine asi on see, et õpetajate palgamäärasid ei ole vald kärpinud ja loodame, et pärast eriolukorda, kui kõik saavad täismahus tööle, saavad nad ka sama palka edasi," ütles vallavanem.

Ehkki vallavalitsuse korraldusest seda ei selgu, selgitas Jarno Laur, et lasteaedadel soovitataksegi kärpida mitte töötajate palka, vaid töökoormust. Ehk kõik täiskohaga lasteaednikud töötaksid kolm kuud 0,8 kohaga.

"Kui vald tahab kuidagi toimetada selles valguses, et ta vähendab koormust, siis meie arvame, et see on JOKK-skeem ja see tegelikult ei lähtu heast tavast ja tegelikust olukorrast," kommenteeris Sapp.

Nii Laur kui ka Sapp viitasid töölepinguseadusele. Piret Sapp nimetas paragrahvi 35, mis ütleb, et kui tööandjal pole töötajale tööd anda, tuleb senist keskmist palka edasi maksta. Laur nimetas paragrahvi 37, mille järgi võib tööandja, kui tal tööd anda pole, vähendada palka kuni kolmeks kuuks. Seda juhul, kui töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

Lauri hinnangul on see tingimus täidetud.

"Võib-olla riik saabki võtta jooksvateks kuludeks laenu. Omavalitsustel seda võimalust ei ole, neil on see seadusega keelatud. Ehk meie peame tulude vähenemisele reageerima suhteliselt kiiresti ja mida varem me seda teeme, seda vähem valus see reaktsioon on," selgitas vallavanem.

Aga töölepinguseadus seab tööandjale ka teise tingimuse - enne palga vähendamist tuleks kõigile lasteaednikele pakkuda võimaluse korral teist tööd. Piret Sapp ütles, et paljud omavalitsused ongi seda teinud.

"Kui üldhariduskooli õpilastel on vaja täiendavat tuge, siis on lasteaiaõpetajaid rakendatud õpilastele mentoriteks ja juhendajateks, loomulikult veebipõhiselt. Ja mõnel pool on palutud lasteaiatöötajatel kontakti hoida ja suhelda nende eakatega, kellel lähedasi ei ole," selgitas Sapp.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: