Kaardimaksete arv on eriolukorras langenud 37 protsenti

Eriolukorras on langenud nii kaardimaksete kui sularahatehingute arv ja käive. Keskmise kaardimakse summa on eriolukorra eelse ajaga võrreldes aga kasvanud. Samuti on viiendiku võrra kasvanud Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive, teatas Eesti Pank.
Kaardimaksete arv on eriolukorras langenud 37 protsenti ning kaardimaksete käive on seejuures langenud aastavõrdluses 28 protsenti, eriolukorras tehakse päevas keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid.
Sularahatehingute arv on langenud koguni 42 protsenti ning käive on langenud 27 protsenti. Viiendiku võrra on aga kasvanud Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive.
Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16-17 eurot, on kasvanud 19 euroni.
Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul taas pisut tõusma. Osaliselt seletab seda asjaolu, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.
Eriolukorras on drastiliselt vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtiud ostud. Aprillis tehti välismaal välja antud kaartidega 12 000 ostu päevas ehk neljandiku vähem kui mullu samal ajal.
Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42 protsenti, käive umbes veerandi võrra.
Langus on Soosalu sõnul igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem kaardiga.
Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Sularaha sissemaksete arv on aastatagusega võrreldes langenud 30 protsenti.
Internetikaubamajadest tehtud ostude käive on viiendiku võrra kasvanud
Pankade maksestatistika kinnitab ka e-kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras.
Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on eriolukorras viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv on aga langenud umbes kolmandiku võrra.
Möödunud aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54 protsenti.
Vähenenud on ka Eesti elanike ostud välismaal. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41 protsenti vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58 prtsenti võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.
Toimetaja: Barbara Oja