"Ametiasutuste tegevust läänepiiril, võitluses koronaviiruse levikuga iseloomustab ebajärjekindlus. Kodanikud ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha - ega ka seda, millisel seadusel otsus põhineb. Tundub, et ka piirivalvurid ei tea seda," tõdeb ajaleht. Selle üheks põhjuseks on aga ebaselgus, kuidas piirangud tuginevad seadustel.

Piirangud eraldasid Tornio oru läänepiiril asuvad külad ja linnad. Perekonnaliikmed lahutati, neil keelati juurdepääs toidukauplustele, apteeki ja suvilatesse, et aidata vana isa või ema tema tegemistes. Sõpruslinn Haaparanta-Tornio on üks põhjakaubanduse keskusi. Paljude kaupluste jaoks on piiriblokaad koroonaviiruse kõrval täiendav katastroof, märgib HS.

Lehe hinnangul saab öelda, et piirikontrolli taaskehtestamine eraldas Soome oma kodanikud. Väidetavalt on Rootsi poolel asuva Haaparanta linna umbes 9600 elanikust 30–40 protsenti Soome kodanikud. 70 protsenti eelkooli alustavatest lastest räägib emakeelena soome keelt. Mujal Tornio orus on tavaline, et soomlased elavad Rootsi poolel.

Piirangute seadmisega kehtestatud piiriületuse keeld ei põhine seadusel, märgib leht. Soome põhiseaduse 9. artikli kohaselt ei tohi Soome kodanikul takistada riiki sisenemist. Kõigil on ka õigus riigist lahkuda. Kui valitsus teatas märtsis piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest, öeldi otsuse seletuskirjas, et "(Euroopa Liidu) sisepiiril kontrolli taaskehtestamine ei riiva neid õigusi".

Samuti märgiti memorandumis, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei muudaks siseriikliku õiguse sätteid ning seda, et sissesõidu ja riigist lahkumise õigus määratakse kindlaks praegu kehtivate õigusaktidega ja sisepiiri ületamine ei eeldaks erinevate reisidokumentide olemasolu.

Meenutab eestlaste olukorda

HS leiab, et Rootsis Tornios töötavate inimeste olukord meenutab suuresti eestlaste positsiooni Soomes. Kui enne koroonakriisi pendeldasid kümned tuhanded eestlased üle Soome lahe, siis märtsis, kui piirid suleti, pidid nad valima töö ja pere vahel.

Seaduse kohaselt ei saa aga Soome kodanikke sellise valiku ette panna, rõhutab leht.

Piirivalve üksusejuht Tuomas Laosmaa ütles lehele, et tema arvates pole soomlasi selle otsusega piirilt tagasi saadetud, vaid neile on tungivalt soovitatud piiri mitte ületada.

Juriidilises mõttes on aga selline üleskutse problemaatiline, leiavad juristid. Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et üleskutse Soome õiguses tähendab võimu autoriteedil põhinevat toimingut, mille rakendamata jätmine võib põhjustada tugevama tegevuse.

Kui korralduse täitmist saab seaduse toel jõustada, siis üleskutse on seevastu teistsuguse staatusega. "Asutus võib soovitada, et kui teil pole hädavajadust piiri ületada, oleks mõttekas seda mitte teha. Selle andmisel peab olema selge, et see on soovitus ja kodanik saab ise valida, mida ta teeb," selgitas Tolvanen.

"Me liigume siin hallis piirkonnas, sest see (piiri ületamine - toim.) on põhiõigus," ütles professor.

Kodanike usaldus ametiasutuste vastu on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid. Professor Tolvaneni sõnul on oht see usaldus kaotada, kui kodanikud ei tea, kas see on soovitus või nõuanne, manitsus või korraldus. Tolvaneni sõnul on mõistetav, et kiiresti muutuvates kriisiolukordades muudetakse mõnesid reegleid ja see on kõigile vastuvõetav. Kuid midagi nii fundamentaalset nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise õigus on hoopis teine ​​asi, leidis ta. "Kui midagi tuleb kriitiliselt hinnata riigiasutuste tegevuse suhtes [koroonakriisist] teavitamisel, siis on just see mõnikord ebaselge, millal midagi on soovitus ja millal korraldus," ütles ta.

Helsingin Sanomat toob oma artiklis ridamisi näiteid probleemidest, mis piirkonna elanikel tekkisid seoses piirikontrolli kehtestamisega ja ka kaupade liikumisega seotud segadustest.

Soome valitsuse sõnul jätkatakse välispiiride kontrolli veel kuu aega. Täpsemaid otsuseid on oodata neljapäeval.