Põhja-Korea ehitab oma tuumarakettide jaoks hiigelbaasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põhja-Korea näitas oma uut ballistilist raketii Hwasong-15 2018. aasta 8. veebruaril peetud paraadil.
Põhja-Korea näitas oma uut ballistilist raketii Hwasong-15 2018. aasta 8. veebruaril peetud paraadil. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Põhja-Korea on pärast oma liidri Kim Jong-uni ja USA presidendi Donald Trumpi tuumaläbirääkimiste nurjumist asunud ehitama ballistiliste tuumarakettide jaoks hiiglaslikku kokkupaneku- ja ladustamisala, selgub uute satelliidifotode analüüsist.

Pyongyangi peamise lennuvälja lähedal asuvasse baasi tulevad maa-alused ladustamisalad ja hooned, mis on piisavalt kõrged, et mahutada mandritevahelist ballistilist raketti Hwasong-15. See rakett suudab väidetavalt toimetada Põhja-Ameerika linnadeni tuumalõhkelaenguid. USA mõttekoja Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus (CSIS) analüüsi kohaselt valmib baas tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.

"Kuigi rajatise täpne funktsioon on ebaselge, näitavad selle konfiguratsioon ning hoonete ja maa-aluse rajatise suurus, et seda saab kasutada ballistiliste rakettide kokkupanekuks komponentidest, mida tarnitakse raudteed mööda lähedalasuvatest tehastest," märkis CSIS raportis, mida vahendas Briti ajaleht The Times.

Aruande autor Joseph Bermudez ütles, et ballistiliste rakettide Sil-li tugistruktuuriks nimetatud struktuur võiks "mahutada kõiki teadaolevaid ja eeldatavaid Põhja-Korea ballistilisi rakette ja nende stardiseadeldisi nii nende hooldamiseks kui ka hoiustamiseks või nende funktsioonide mis tahes kombinatsiooniks".

Raketti Hwasong-15 katsetati 2017. aasta novembris ja see märkis Kimi tuumarelvapüüdluste uut kõrgpunkti. Seda tähistati riigimeedias kui "uut tüüpi mandritevahelist ballistilist raketisüsteemi, mis on võimeline kandma ülirasket tuumalõhkepea ja ründama kogu USA mandrit".

Eksperdid kahtlevad, kas raketi maksimaalne ulatus 13 000 kilomeetrit on saavutatav tegeliku tuumalõhkepeaga, mitte kergema mulaažiga. Kuid isegi võimalus, et stalinistlik Põhja-Korea võib mõnes Ühendriikide linna hävitada, mõjutab strateegilist loogikat sügavalt ja kujutab endast võimast kindlustuspoliisi igasuguse USA rünnaku vastu, märgib The Times.

Relvastatuna oma uue heidutusvahendiga alustas Kim 2018. aastal USA-ga lähenemisprotsessi ja läbirääkimisi, mis viis kolme eraldi kohtumiseni president Trumpiga. Enne nende esimest Singapuris toimunud tippkohtumist nõustus ta peatama tuumaenergia ja mandritevaheliste ballistiliste rakettide katsetused - lubaduse, mida ta on seni pidanud.

Hoolimata Trumpi jutust tema ja Kimi vahel valitsevast "armastusest", ei ole kumbki pool andnud järgi teise poole kesksele tingimusele - Trumpi nõudmisele Põhja-Korea tuumarelvade hävitamiseks ja Kim nõudmisele rahvusvaheliste sanktsioonide kaotamiseks.

Mullu märtsis Hanois toimunud teisel tippkohtumisel nõudis Trump tuumarelva leviku tõkestamise lepingut "kõik või mitte midagi", millega Põhja-Korea loovutaks täielikult mitte ainult kogu tuumaarsenali, vaid ka keemia- ja bioloogiliste relvade varud. Kim ütles, et mõlemad pooled peavad kõigepealt usalduse looma väiksemate kokkulepete kaudu. Ta tegi ettepaneku sulgeda Yongbyoni tuumajaam vastutasuks rahvusvaheliste majandussanktsioonide osalise kaotamise eest, millest Trump keeldus.

Põhja-Korea pressiesindajad rõhutasid korduvalt, et möödunud aasta lõpp oli kõnelustel edusaavutamise tähtaeg. Pärast seda pole Põhja-Korea provokatiivseid samme astunud - kuid Sil-li rajatise avastamine meenutab, et Kim on endiselt tuumalõhkepeadega relvastatud ja on valmis vajaduse korral seda heidutust kasutama.

Bermudezi sõnul sisaldab uus baas kolme suurt angaaritaolist hoonet, millest ühte mahuks 22,5 meetri pikkune Hwasong-15 katsetamiseks ja hooldamiseks püstises asendis. Samuti võiks see mahutada ka mobiilset stardiseadeldist, mida saab mööda riiki ringi vedada, muutes nii raketi märkamise ja hävitamise enne väljalaskmist keerukamaks.

Rajatisel on oma kaetud laadimisalaga raudteeterminal, et varjata sissetulevat ja väljaminevat varustust luuresatelliitide eest. Maa-alune laoruum ehitati 1980ndatel, et varjata ja kaitsta rünnaku eest hävituslennukeid, mis olid mõeldud sõja ajal Pyongyangi kaitseks. Lennukid on nüüdseks mujale viidud ja rajatis jäi kasutuseta.

Baasi ümber kolme miili raadiuses on 17 õhutõrjeüksust ja kasarmut maa-õhk-tüüpi rakettidega, et seda kaitsta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: