USA ametist lahkuva presidendi Donald Trumpiga tormilistes suhetes olnud Kim tegi selle avalduse kaks nädalat enne Joe Bideni ametissevannutamist. 

Trumpi presidendiks tõustes pidasid nad Kimiga esmalt maha tulise sõnasõja ja vahetasid ähvardusi, ent suhted sulasid ja jõuti tippkohtumiste ja koguni USA presidendi armastusavalduseni. 

Paraku ei saatnud liidrite kohtumisi edu ning protsess jooksis ummikusse pärast Hanois peetud kõnelusi sanktsioonide leevendamise ja selle üle, millest Põhja-Korea on valmis vastutasuks loobuma. 

Pyongyang "peab keskenduma meie revolutsiooni suurima takistuse ja meie suurima vaenlase USA õõnestamisele", ütles Kim kõnes iga viie aasta tagant peetaval valitseva Töölispartei kongressil. 

"Pole vahet, kes on võimul. Selle (USA) poliitika tõeline iseloom Põhja-Korea suhtes ei muutu kunagi," vahendas uudisteagentuur KCNA. 

Pyongyang on paisanud tohutuid ressursse oma tuumarelvade ja ballistiliste rakettide arendamisse, mille vajadust on põhjendatud USA võimaliku invasiooniga. 

Relvastusprogrammid on Kimi juhtimisel jõudsalt edenenud. Korraldatud on seni võimsaim tuumakatsetus ja välja töötatud raketid, mis küünivad USA rannikuni. Ja seda üha karmimatest rahvusvahelistest sanktsioonidest hoolimata. 

Põhja-Korea on lõpule viinud ka kava tuumaallveelaeva ehitamiseks, mis Kimi sõnul muudab strateegilist tasakaalu.

Ta lisas, et riik peab tuumatehnoloogiat edasi arendama ning looma väikesed ja kerged tuumalõhkepead, mida saab kasutada erineval moel sõltuvalt sihtmärgist. 

Need kommentaarid sisaldusid Kimi üheksatunnises tööaruandes, mis kanti ette kolme päeva jooksul. KCNA teavitas sellest üksikasjalikult esmakordselt.