Eriolukorra lõppedes taasavab Air Baltic lennuliinid varasemast väiksemas mahus, esialgu 22 Airbus A220-300 lennukiga. Lennufirma uus tegutsemisplaan näev ette vähendatud mahus lende tänavu ning tulevasel aastal ning 2023. aastaks taastada lennukipargi suurus 50 Airbusi lennukini. Kriisi järel plaanibki lennufirma kasutada vaid uusi Airbusi lennukeid.

Gauss kirjutas pöördumises klientide poole, et riigi poolne aktsiakapitali suurendamine aitab ka ettevõttel kasvada ning 2025. aastaks suurendada firma lennukipargi 80 lennukini. Esimesel nädalal peale lennuliikluse taastamist alustab lennufirma lende enam kui 10 sihtkohta ning laiendab seda järk-järgult.

Lennufirma tegevjuht lisas, et täisvõimsusel lennumahtude saavutamisel plaanib ettevõte viia ka osaluse börsile. Veel eelmisel aastal rääkis lennufirma juht, et aktsiate avalik esmapakkumine on ettevõttel plaanis 2021. või 2022. aastal.

Läti valitsuse otsus investeerida lennufirmasse 250 miljonit eurot vajab veel heakskiitu Euroopa Komisjonilt. Seni kuulus Läti riigile Air Balticust 80 protsenti ning  ülejäänud 20 protsenti Taani ärimehe Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1.

Väikeaktsionäril on võimalik hiljem põhikapitali investeerida. Kui Thusen seda ei tee, väheneb tema osa 20 protsendilt üheksani, mis tähendab, et Läti riigi osalus võib tõusta kuni 91 protsendini.

"Esimeses osas ei soovinud vähemusaktsionär põhikapitali laiendamises osaleda. Tal on seda võimalik teha järgmistes osades," kinnitas Läti transpordiminister Talis Linkaits.