Riigikogu asub presidendi tagasi lükatud pääste- ja relvaseadust muutma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu täiskogu saal.
Riigikogu täiskogu saal. Autor/allikas: Erik Peinar / riigikogu

Riigikogu ei võtnud neljapäevasel istungil muutmata kujul vastu president Kersti Kaljulaidi poolt väljakuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust ning jätkab eelnõu menetlust.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise vastu hääletas 88 riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus.

Eelnõu menetlus riigikogus jätkub ja muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni. Võimalikud muudatused on edasise debati teema.

Riigikogu võttis aprilli keskel vastu päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ning saatis presidendile väljakuulutamiseks. Eelnõus toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Eelnõuga taheti anda häirekeskuse kriisitelefoniteenuse osutamisel ligipääs tervise infosüsteemile, et pärida sealt andmeid kannatanu tervishoiuandmete kohta.

Üks eesmärke oli jagada nii kriisiolukorras kriisitelefoni kaudu infot lähedastele, kas nende pereliige on haiglas.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski teatas seepeale, et tema hinnangul antakse päästeseaduse muutmisega kriisitelefoni vabatahtlikele põhjendamatu ligipääs terviseandmetele ning ta palus president Kaljulaidil hinnata, kas ligipääsu andmine on põhiseadusega kooskõlas. Samasuguse pöördumise tegi veidi hiljem ka Reformierakonna fraktsioon.

President jättis seaduse välja kuulutamata, kuna leidis, et tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus on põhiseadusega vastuolus.

"Põhiseadusega vastuolus on seaduse see osa, millega antakse kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele selles kriisiolukorras antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust. Ehk sisuliselt me räägime, et meie kriisiabitelefonilt 1247, saaks küsida infot asjaolu kohta, kas mõni inimene on kriisis paigutatud mõnda Eesti haiglasse," selgitas president.

"Põhiseaduse paragrahvist 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani kohe eriti oluliseks peetud ja on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle," rääkis Kaljulaid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: