Martin Helme: maasikakasvatajate võõrtööjõu puudus on PR projekt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Rahandusminister Martin Helme sõnul on miljardi eurone võlakirjaemissioon võimalus anda kriisi ajal Eesti majandusele turbokütust, et Euroopa jõukuse redelil ülespoole ronida. Maasikakasvatajate tööjõupuudus on Helme hinnangul PR projekt tööandjatelt, kes ei soovi Eesti töötajatele korralikult palka maksta.

"Selle raha hind tegelikult näitab ära turgude hinnangut Eesti rahanduse olukorrale," ütles Helme "Esimeses stuudios". Rahandusministri sõnul on ta optimistlik, et Eesti hind on soodsam kui Lätil ja Leedul, kuna riigil on väga madal võlakoormus ja hea maksudistsipliin.

Helme sõnul ei ole kriisimeetmetega plaanitud laen juba ette ära kulutatud. "Meil tegelikult on väga korralik likviidsuspuhver hetkel. Praegune Eesti likviidsuspuhver on ligikaudu 1,3-1,4 miljardit, meil ei ole praegu likviidsusprobleemi." Sinna hulka kuuluvad ka töötukassa ja haigekassa reservid, mida on kriisi tõttu kulunud planeeritust rohkem.

"Väga palju sõltub sellest, mis tulevik toob. Meie kevadine prognoos järgmiseks aastaks on see, et meil on järgmisel aastal nominaalne positsioon 3,5 protsendiga miinuses, see tähendab, et kulud ületavad tulusid suurusjärgus miljard," märkis Helme.

"Kui me sellel aastal kukume majanduskriisiga seitse-kaheksa protsenti, optimistlikumalt võib ka väiksemaks jääda, see sõltub eelkõige väga palju välistingimustest. Järgmisel aastal tuleb taastumine, aga hea kui nulli tagasi tuleme või natuke plusspoolele," ütles rahandusminister.

Helme sõnul on pikaajaliste võlakirjade emissioon riigile uus käitumine ning sisuliselt tehakse esialgu endale raklaami rahaturul.

Seetõttu ei laenata korraga ka üle miljardi euro, ühtlasi osutuks see kulukaks. "See on puhas riskide hajutamise küsimus."

Rahandusminister nentis, et Eestil on väga hea majandusseis ja väike laenukoormus, kuid see tuleneb ka sellest, et riik pole eelmistes kriisides suuri laene võtnud.

"See kord me anname majandusele selle nii-öelda turbokütuse peale, et Euroopa jõukuse redelil ülespoole ronida, mitte allapoole kukkuda," ütles Helme.

Koalitsioonileping Euroopa ühisvõlga heaks kiita ei luba

Euroopa Komisjoni kolmapäevase ettepanekuga moodustada koroonakriisist halvatud majanduse taaskäivitamiseks fond suurusega 750 miljardit eurot, kaasneb Helme sõnul liikmesriikidele mitmeid piiranguid. "Komisjoni ettepanek on üsna üldsõnaline, selleks peab Brüsseli eurokeelt päris hästi valdama," sõnas ta.

Euroopa Liit tahab rahandusministri sõnul saada läbi ettepaneku endale võla võtmise õigust, luua otse maksustamise õiguse, hakata liikmesriikidele ette kirjutama eelarvete mahtusid ja kuhu seda kulutada.

Helme sõnul on valitsuses erinevad hoiakud Euroopa Liidu ja Euroopa integratsiooni teemal. EKRE lähtekoht on liikmesriikide liit ja EKRE ei toeta föderaliseerumist ega uute maksude kehtestamist. "Kui me lähtume oma koalitsioonileppest, siis me neid asju toetada ei saa," sõnas Helme.

"Täiesti üheselt kajab poliitiliselt sealt metsast, et raha kulub ladina blokile," ütles rahandusminister. "Oma võimaluste piires me peaksime aitama neid riike, kes on koroonakriisis kõige rohkem kannatanud, küsimus on selles kuidas seda teha. Euroopa vastus on teha Euroopa ühendriigid," sõnas minister.

Helme sõnul on Euroopa Liit jõudnud ühemõttelise murdepunktini.

Rahandusministri hinnangul on varasemalt liikmesriikide nõusolekut on ostetud rahaga, mis on nüüdseks otsas ning nüüd tahetakse nõusolekut osta rahaga, mille riigid neile ise annavad.

"Kui rahvas tahab me võime olla ka Euroopa ühendriikides, ainult sellisel juhul on nii nagu Jaak Madison ütles – meil on vaja uus referendum korraldada," sõnas Helme.

Osa maasikakasvatajatest võib pidada hoopis tööjõu vahendajateks

Võõrtööjõu teemal märkis Helme, et Eestis on 50 000 võõrtöölist, kellest suur enamus on slaavi riikidest ning kriisi ajal peab tööd pakkuma ka kohalikule inimesele. Maasikakasvatajate tööjõupuudus on ministri sõnul PR projekt.

"Küsimus on põhimõttes. Ma ütleksin kogu selle temaatika kohta, et me ju väga selgelt näeme, et see on PR projekt, see on ostetud PR maja poolt, kokku pandud PR projekt, kes tassib ajakirjanikele ette mitte päris maasikakasvatajaid, vaid osad nendest maasikakasvatajatest on ikkagi hoopis tööjõu vahendajad, mitte maasikakasvatajad," ütles Helme.

"Mul on lähiajal ees istumine maksuameti juhtidega, mul on plaanis küsida maksuametil vaadata sisse nendesse maasikakasvatusfirmadesse, kes räägivad, et nad maksavad sadadele inimestele tuhandeid eurosid kuus ja kui mina vaatan nende majandusaasta aruandeid, näen, et tööjõumakse on makstud sadades eurodes üldse kokku aasta peale. Millega nad tegelevad või kellele nad siis valetanud on?" küsis rahandusminister.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: