Kui aknad puhtad, siis näeme ka meie teised sinna sisse, et kellelt on pärit Jana-Helen Juhaste 50 000-eurone annetus peaministri parteile ja miks ta annetuse tegi.

Avalikkusele selgitas ta koos kunagise elukaaslase Martin Künnapiga kogu lugu absurdse lihtsusega: Künnap tahtis selle rahaga heastada nende ühise lapse ja lapse ema ees osaliseltki enda elus tehtud valikuid ja Juhaste soov oli teha kallis ninanips lapse isale, kes pole lapse kasvatamises osalenud.

"See on kogu tõde," kinnitasid Juhaste ja Künnap – viimase ärihuvid ulatuvad Keskerakonna ainuvalitsetud Tallinnasse – enda avalduses, lisades, et nad "pole kunagi soovinud üheltki erakonnalt teeneid, ei avalikke ega varjatuid".

50 000-eurose annetuse asjus kriminaalmenetluse algatanud prokuratuur saab meile mõne aja pärast öelda, kui usutav selline versioon on.

Oletame, et on. Oletame, et üks kogu loo õppetunde ongi Juhaste ja Künnapi soovitus – olgu omavahelised suhted kui keerulised tahes, lapse huvid tuleb alati seada ettepoole isiklikest solvumistest ja ninanipsudest.

Seni, kuni prokuratuur uurib, on Keskerakonnal aega tegeleda sisekaemusega.

Nende koalitsioonikaaslane, EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme nimetab õigusega "suureks fopaaks", et jaanuari lõpus tehtud ootamatu annetuse vastu hakkas Keskerakond huvi tundma alles neli kuud hiljem. Ja kui huvi tunti, muutus 50 000 eurot Keskerakonna esimehe, peaministri Jüri Ratase teemaks.

Tegelikult pidanuks Keskerakond sama hea kui järgmisel päeval pärast Jana-Helen Juhaste annetuse laekumist talle helistama ja viisakalt küsima – vabandust, millega tegemist on. Ja kui naine rääkinuks sama juttu, mida ta esitab praegu, siis annetuse tagasi kandma, et mitte kukkuda kahtluste ja kahtlustuste mudasesse kaevu.

Aga 50 000-eurost annetust otsekui ei märgatud või ei peetud seda oluliseks. Arusaamatu.

Minevikus enda rahastamisega uurimise ja kohtu all olnud ja süüdi mõistetud Keskerakonnal polnud vähimatki põhjust arvata, et avalikkusele tundmatu väikeettevõtja annetus ei köida meedia huvi. Oli ka teada, et selline lugu tekitab umbusku.

Vindi keeras peale ka annetuse-skandaaliga peaaegu samal ajal ilmsiks tulnud Keskerakonna soov likvideerida senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ja anda selle ülesanded riigikontrollile, mis riigikontrolör Janar Holmi hinnangul muutuks siis "parteipolitsei ametiks". Just ERJK saatis kahtlust tekitanud annetuse materjalid riigiprokuratuuri.

Martin Helme heidab aga Keskerakonnale ette sisekorralduslikku saamatust, et skandaali puhkedes ei ehitanud erakonna büroo eesotsas peasekretäriga poliitilist tulemüüri enda ja partei juhtkonna vahele. "Et seda ei tehtud, on minu meelest ikkagi väga tõsine viga ja see võib ikka väga kalliks maksma minna," ütles rahandusminister pühapäeval TRE-raadio iganädalases n-ö personaalsaates.

Kalliks maksma minna... Kellele?

Nagu sellest vähe oleks, õpetas EKRE esimees, siseminister Mart Helme samas saates malemängu algtõdesid, mille järgi koosneb erakond etturitest, viguritest, keegi on lipp ning "nende ülesanne on kaitsta kuningat ja tekitada olukord, et kuningas ei satuks olukorda, kus on šahh-matt".

Kuningas on Mart Helme jutustuses Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas, kes praegu on sattunud segase taustaga annetuse tõttu tule alla.

Miks see lugu oluline on? Sest see kergitab taas küsimused Eesti poliitika läbipaistvusest ja erakondade rahastamise aususest, valitsemise läbipaistvusest ja aususest.

Samuti muudab see ebakindlamaks peaministripartei positsiooni valitsuses. Ühelt poolt tunnevad EKRE ja Isamaa praegu enda toetajaskonna kõhklusi ja teravaid küsimusi 50 000-eurose annetuse ümber, mis teisalt tähendab, et Keskerakonda saab suruda kompromissile või taandumisele seal, kus nad muidu rinnet hoiaksid.

Niisiis, jõudu tööle, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.