Jäärats võimalikust migrandivoost: EL ei taha kontrolli kaotuse tunnet uuesti kogeda
Euroopa Liit ei soovi uuesti kaotada kontrolli oma piiridel nagu see juhtus 2015. aasta rändekriisi ajal, ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats "Välisilmale" antud intervjuus.
Euroopa piirivalveagentuur Frontex teatas esmaspäeval, et alustab Kreeka palvel piirivalvemissiooni Egeuse merepiiri valvamiseks. Klen Jäärats usub, et Euroopa välispiir on kindlates kätes ja kaitstud.
"Välispiiri kaitse ei tähenda, et seda kuidagi sõjaliselt jõustatakse. Alati on inimesi, kes on piirile jõudnud ja alati on inimesi, kes piiril on varjupaika taotlenud ja kellega tegeleda tuleb. Selles mõttes piirivalve on ainult üks osa tervest rändesüsteemist ja pigem peab tulema toime sellega, mis piiride taga juhtunud on," lisas Jäärats.
Migrantide arv, kes väidetavalt on Türgist Euroopa suunal teel, on erinevate allikate järgi erinev. Türgi sõnul on Euroopasse teel umbes 100 000 inimest, Kreeka valitsus räägib 150 000 inimesest, kes võivad Kreekasse saabuda. Bloombergi ajakirjanike sõnul aga midagi sellist Kreeka piiri peal näha ei ole.
Jääratsi hinnangul võib pigem Kreeka piirile saabuda võivate migrantide arv olla kümnetes tuhandetes, kuid olukord on pingeline sellegipoolest.
Jäärats aga ei usu, et praegu oleks olukord samasugune nagu 2015. aastal mil osa riike avasid oma piirid täielikult ja lasid migrantidevool sisse tulla.
"Ma arvan, et me täna ei ole sellises olukorras. /.../ Liikmesriigid on täna vägagi valmis minema appi teistele liikmesriikidele, et olukorda piiril jõustada. Ma usun, et sellist kontrolli kaotuse tunnet ei taha keegi uuesti uuesti läbi kogeda," rääkis ta.
"Ja teiseks, tänane hinnang on ikkagi selline, et Türgi on endiselt selline riik, kus pagulastel on turvaline olla ja mingit põhjust ei ole, et nad peaksid Türgist lahkuma. Euroopa Liit on omalt poolt, ma usun, igati valmis minema Türgit selles olukorras toetama," lisas ta.
Jäärats ütles, et Eesti ja teised liitlased peaksid praeguses olukorras Türgile solidaarsust avaldama, kuid mõistma samas ka Kreeka muresid. Jääratsi sõnul võivad Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ähvardused piiride avamise kohta näidata just seda, et ta liitlastelt toetust ootab. "Võib-olla seda liiga palju viimastel päevadel tulnud ei ole," lisas Jäärats.
Ta tõdes, et samas ei ole ka Türgi käitumine - läbi rändekriisi surve avaldamine - niisugune, millega liitlane tegelema peaks.
Toimetaja: Merili Nael