ERR Brüsselis | Helme: põgenikke oleks pidanud tõrjuma juba 2015. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Siseminister Mart Helme ütles, et põgenikke oleks võinud tõrjuda juba 2015. aastal samamoodi nagu seda praegu tehakse.

"Aktuaalne kaamera" küsis Euroopa Liidu siseministritelt, kuivõrd neid on häirinud meediasse jõudnud pildid jõu kasutamisest, pagulaste eemalelükkamisest, tulistamisest, pisargaasist.

"Aga mind üldse ei häiri, minu meelest oleks pidanud seda tegema 2015 juba," vastas Eesti siseminister Mart Helme.

"Minu arvates see, et 2015 öeldi, et olete kõik teretulnud ja palun tulge, oli just see, mis tegelikult lasi džinni pudelist välja. Praegu on täiesti selge, et igati püütakse hoiduda julgustavatest sõnumitest," ütles ta.

Soome siseminister Maria Ohisalo ütles, et rahvusvahelisi kokkuleppeid tuleb austada.

"Kõigepealt kuulame Kreeka vaatepunkti, milline on olukord. On olnud ka osaliselt valeinfot, ka Türgi suunast, mida on levitatud. Peamine on see, et rahvusvahelisi kokkuleppeid tuleb austada, Soome piirivalvurid muidugi sellistes asjades osalema ei hakka, kui need pildid peavad paika," kommenteeris Ohisalo.

"Me peame järgima regulatsioone ja tagama põhiõiguste kaitse, see on oluline. Ma arvan, et me peaksime suhtuma ettevaatlikult infosse ja kuulujuttudesse, mis ringlevad, kuid põhiõigustest tuleb alati kinni pidada," sõnas Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson.

ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa Liit on kriisi algusest peale korranud, et mõistab Türgi raskusi pagulastega, kuid praegused sammud piiri avamisega ei ole lahendus.

Ehandi sõnul püüab Euroopa Liit Türgiga läbi rääkida, kuid suuri edusamme pole siiani tehtud.

Teine suund, mille Euroopa Liit on võtnud, on toetus Kreekale. Siseministrid arutavadki kolmapäeva õhtul, kuidas Kreekat aidata. EL-i sõnum on see, et Kreekal on tugev toetus ning liidu välispiire tuleb kaitsta, sest keegi ei taha kontrollimatu rändevoo kordumist nagu oli 2015. aastal.

Arusaam, kuidas välispiire kaitsma peaks, on Ehandi sõnul siiani erinev.

Siiani on EL plaaninud Kreekat toetada Frontexi kaudu piirivalvurite saatmisega, samuti tehniliste vahenditega, asüüliprotsessi juurde saadetakse appi täiendavaid ametnikke. Samuti saadetakse põgenikele vajalikke asju, näiteks telke, tekke ja patju, et leevendada inimeste kannatusi.

Kokku näeb EL praegu ette Kreeka toetamiseks 700 miljonit eurot.

Ehand märkis, et nüüd on hakanud Euroopa Komisjoni volinikud rääkima uuesti ka asüülireformist, mis vahepeal soiku oli jäänud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: