Eesti pakub Kreekale appi kahte patrullpaati ja 20 piirivalvurit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583233680000 | amCalendar}}
Foto: Jarek Jõepera

Eesti on valmis saatma Türgist lähtuva rändesurve tõrjumiseks Kreekale appi kaks patrullpaati ja 20 piirivalvurit. Praegu on Kreekas üks Tallinna kordoni kaater.

Frontexi pressiesindaja Crzysztof Borowski ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Kreeka on piirivalveagentuurilt abi palunud nii mere- kui ka maapiiri valvamiseks, mis on sattunud tugeva rändesurve alla. Pressiesindaja sõnul ei ole aga teada täpne arv, kui palju inimesi üle piiride Kreekasse tuleb. Esimesed liikmesriikide piirivalvurid peaksid Borowski hinnangul kohale jõudma nädala jooksul.

"Frontexi hinnangul vajab tõhusamat valvamist just merepiir ning Eesti on valmis saatma Kreekale appi ühe lisa patrullpaadi neljaliikmelise meeskonnaga ning pikendama selles piirkonnas seni piirivalvet teostanud patrullpaadi teenistusaega," ütles siseminister Mart Helme pressiteate vahendusel.

"Lisaks on Eesti valmis lähetama piirkonda ka 20 eksperti Kreeka toetamiseks välispiiri valvamisel," märkis siseminister.

Euroopa piirivalve ja rannavalve agentuur Frontex otsustas esmaspäeval saata Kreekale kiirkorras abi Euroopa Liidu piiride kindlustamiseks. Varssavis baseeruv agentuur, mis pühapäeval teatas "kõrgendatud valvelolekust" ja lisajõudude saatmisest Kreekasse, ütles, et palub Euroopa Liidu ja Schengeni tsooni liikmesriikidel panustada piirivalvurite ja varustusega.

Helme teatas teisipäeval pärast nõupidamist ministeeriumis, et Eesti on valmis pakkuma Frontexi ühisoperatsiooni kaudu Kreekale abi merepiiridel kiirreageerimise operatsiooni alustamiseks.  

Politsei- ja piirivalveameti (PPA)  peadirektor Elmar Vaheri sõnul vahetab politsei pidevalt infot nii Frontexi, partnerriikide kui ka PPA inimestega, kes praegu Kreekas Euroopa Liidu välispiiri turvalisust tagavad.

"Arvestades rändesurvet Kreekas tegime täna ettepaneku saata Euroopa välispiirile nii palju abi kui PPA-l võimalik, seda nii inimeste kui ka vahendite näol. Politseijõudude kiire lähetamise kogemus on meil olemas 2015. ja 2016. aastast, kui Sloveenias käis kokku kolm ESTPOL meeskonda," ütles Vaher.

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar täpsustas, et peamiselt oodatakse Eestilt toetust merepiiri valvamisel. "Praegu on Kreekas üks Tallinna kordoni kaater, mis on planeeritud sinna kuni märtsi lõpuni. Vajadusel pikendame kaatri Kreekas viibimise aega ning saadame lisaks ühe kaatri, mis praegu talvehooajaga seoses kasutuses ei ole," ütles Utsar ERR-ile.

Üldise kokkuleppe järgi peaks tehnika olema kasutusvalmis kümne päeva jooksul alates abipalve saamisest, kuid täpsemad logistilised plaanid selguvad siis, kui lähetamise vajadus on kinnitatud.

PPA peab Frontexi ühisoperatsiooni puhul tasuma oma ametnike palgaraha ja erinevate kuludega seotud käibemaksu. Kõik muud kulud - transport, kütus, majutus - tasub Frontex.

Eesti pakkumine on suurem, kui eelmise aasta novembris vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet puudutavas Euroopa Liidu määruses sätestatud. Seal oli Eesti panuseks liikmesriikide moodustatavasse kiirreageerimisreservi alalisse korpusesse määratud 18 piirivalvurit.

Utsari sõnul võib abipalve hõlmata 18 ametnikku ja sel juhul on Eestil ka kohustus selline arv ametnikke välja saata. Võimalusel saab Eesti rohkem inimesi välja panna.

Siseminister Helme teeb abipakkumise kolmapäeval toimuval Euroopa Liidu siseministrite nõukogu erakorralisel kohtumisel Brüsselis. Frontex koostab liikmesriikide pakkumiste põhjal operatsiooniplaani ning Eesti tegelik lähetamise vajadus selgub peale seda. Siseministri sõnul on Eesti valmis samasugust abi pakkuma Kreekale ka otse, ilma Euroopa piiri- ja rannikuvalveameti vahenduseta.

 

Toimetaja: Mait Ots, Johannes Tralla, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: