Reinsalu rõhutas, et tähtis on Euroopa Liidu välispiiri kaitse ning väljendas täielikku toetust tegevustele, mida riigid välispiiri kaitseks peavad vajalikuks teha.

"Eesti on koheselt valmis arutama Kreeka ja Bulgaaria piirivalve abistamist nii varustuse kui ka korrakaitsjatega, kui riigid seda vajalikuks peavad," rääkis Reinsalu.

Eeldatavalt arutavad kujunenud kriisi Euroopa Liidu välisministrid erakorralisel ametlikul nõukogu istungil.

"Eesti liin on selge: Euroopa piire tuleb kaitsta. Tähtis on otsida koos Türgiga poliitilist lahendust, et 2016. aasta rändeleping EL ja Türgi vahel jätkaks täies mahus toimimist. 2015. aasta rändekriisi kordumist ei tohi lubada," lausus Reinsalu.

ÜRO rändeamet teatas pühapäeval, et Türgi maismaapiirile Kreekaga on kogunenud vähemalt 13 000 migranti.

Kreeka politsei kasutas laupäeval pisargaasi ja heligranaate, et tõrjuda migrantide korduvaid katseid jõuga üle piiri tungida.

Euroopa Liidu piirivalveamet Frontex teatas pühapäeval, et on seoses tuhandete migrantide kogunemisega piirile Türgiga kõrgendatud valvelolekus ja saadab Kreekasse lisajõude.

Mihkelsoni sõnul võib Türgi pidada Lääne toetust liiga leigeks

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Türgi võib pidada lääneriikide senist toetust oma julgeoleku tagamisele Põhja-Süürias liiga leigeks.

"Miks Erdogan on näiteks just Kreeka piiri avanud, on selleks, et survestada Kreekat loobuma vetost NATO sees, et võimaldada Türgile tarnida õhutõrjevahendeid, ennekõike Patriot raketitõrjesüsteeme, õhukaitsesüsteeme," selgitas Mihkelson.

Olukorda Süürias tuleks Mihkelsoni hinnangul jälgida tähelepanelikult, sest seal on kokkupõrkeohus olnud maailma suurvõimud.

"Igasugune tõsine sõjaline eskalatsioon seal võib tekitada ka selles mõttes ohusituatsiooni meie julgeolekule, et Venemaa võib survestada näiteks NATO-t mittetegutsema sellega, kui ta potentsiaalselt võib ohustada mõnd NATO riiki hoopis teisel tiival," ütles Mihkelson.

Tema sõnul on tähtis, et Eesti töötaks koos oma partnerite ja Venemaaga selle nimel, et Idlibis taastuks vaherahu nii, et oma kodudest lahkunud põgenikel oleks võimalik sinna naasta.