Trump allkirjastas sanktsioonid Hiina ametnikele seoses uiguuridega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uiguuride kinnipidamiseks kasutatava laagri välispiire Hiinas Dabanchengis.
Uiguuride kinnipidamiseks kasutatava laagri välispiire Hiinas Dabanchengis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

USA president Donald Trump allkirjastas kolmapäeval sanktsioonid Hiina ametnike vastu seoses moslemitest uiguuride massilise vangistamisega.

Trumpi avaldus tuli välja päeval, mil mitmes üleriigilises päevalehes ilmusid tema endise rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni värskest ja paljastavalt avameelsest raamatust pärinevad katked, mille kohaselt ütles president oma Hiina kolleegile Xi Jinpingile, et kiidab heaks ulatuslike koonduslaagrite loomise uiguuride kinnipidamise jaoks.

The Washington Postis avaldatud Boltoni raamatu katke kohaselt selgitas Xi uiguuride olukorda Trumpile, kes ütles talle, et koonduslaagrid "on täpselt õige asi, mida teha".

Trumpilt eeldati uiguuri inimõiguste seaduse allkirjastamist, mis läbis kongressi peaaegu ühehäälselt ning pälvis terava kriitika, kuidas Hiina võimud kohtlevad vähemusrahvust.

"Seadus võtab vastutusele inimõiguste rikkumiste ja väärkohtlemiste nagu ideoloogialaagrite süstemaatilise kasutuse, sunnitöö ja eraellu sekkuva jälgimise toimepanijad, kelle eesmärk on etnilise identiteedi ja uiguuride ja teiste Hiina vähemusrahvuste religioossete veendumuste väljajuurimise," ütles Trump avalduses.

Seadus näeb ette, et USA valitsus määratleks täpselt, millised Hiina ametnikud on vastutavad uiguuride ja teiste vähemusrahvuste meelevaldsete kinnipidamiste, piinamiste ja tagakiusamise eest. Seejärel külmutavad USA võimud nende ametnike võimalikud varad Ühendriikides ning seavad neile sissesõidukeelu.

Inimõiguslaste sõnul on Hiina loodeprovintsis Xinjiangis kontsentratsioonilaagrites vangis vähemalt miljon uiguuri ja muude turgikeelsete moslemivähemuste esindajat. Tegemist on massiivse vägivaldse ajupesuga, millele on vaid üksikuid võrreldavaid näiteid võimalik tuua tänapäeva maailmast.

Seadus nimetab konkreetselt kompartei Xinjiangi haru juhti Chen Quanguod. Varem Tiibetis ametnikuna teeninud Chenil on kurikuulus maine rahutute vähemusrahvaste mahasurumisel.

Hiina esiti eitas massilist vangistamist, ent on juba mõnda aega asja möönnud, kuid väitnud, et töölaagrite näol on tegu kutsehariduskeskustega, mille eesmärk on välja juurida islamistlikku äärmuslust.

Detsembris kongressis vastu võetud sarnane seadus oli Hiina välisministeeriumi sõnul näide Ühendriikide silmakirjalikkusest nende endi meetodeis niinimetatud terrorismivastases võitluses.

"Antud eelnõu mustab tahtlikult inimõigusolukorda Xinjiangis, laimab Hiina jõupingutusi juurida välja äärmuslust ja ründab jõuliselt Hiina valitsuse Xinjiangi-poliitikat," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying mai lõpus, kutsudes Ühendriike eelnõud peatama.

Mullu kõhkles Trump allkirjastamast üht teist seadust, mis vihastas Hiinat ning mille eesmärk oli aidata kaasa Hongkongi autonoomia tagamisele, kuid mis siiski sai seaduse jõu tänu ülekaalulisele toetusele kongressis.

Esindajatekoda võttis uiguuride eelnõu puhul vastu karmima versiooni, mis keelustaks tehnoloogiaeksporti, mida kasutataks uiguuride massiliseks jälgimiseks. Kriitikute sõnul on välja kujunemas uut tüüpi düstoopiline mudel, mille kohaselt jälgib Peking vähemusrahvuste iga sammu.

Vabariiklaste juhitav senat jättis eksporti puudutanud punktid eelnõust välja, et tagada ühehäälne heakskiit. Nende eesmärk oli jätta tehnoloogiliste küsimustega tegelemine Trumpi ülesandeks, kuna ta peab niigi pikaajalist kaubandussõda Aasia suurvõimuga.

Kaubandusministeerium kehtestas mai keskel sanktsioonid kaheksale Hiina ettevõttele ning instituudile, mida nähakse kaasosalistena uiguuride ja teiste vähemusrahvaste vastases tagakiusamise kampaanias, seal hulgas peetakse silmas nende järele luuramist.

Seadus näeb ette ka USA luure salastatud raporti lisamist Xinjiangi kohta ning ka Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhitud laiapõhjalist uuringut, mille kohaselt on Hiina väidetavalt võtnud sihtmärgiks USA kodanikke ja alalisi elanikke, kes on rahvuselt uiguurid või uiguuri päritolu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: