Uiguurid soovivad oma taotluses enam kui 30 Hiina kommunistliku partei kõrge juhi suhtes uurimise alustamist nende seotuse kohta Hiina loodeosas elava moslemivähemuse represseerimisega. Kaebus räägib "laialt levinud ja süsteemsetest" kuritegudest, mida "toimub massiliselt", edastas ajaleht The Times.

Uiguuride taotlust esindava juristide rühma juht Rodney Dixon viitas oma esildises Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 2018. aastal loodud pretsedendile, mis lubas uurida Myanmari võimude etnilist puhastust moslemitest rohingya vähemuse kallal. Nagu Hiina, ei ole Myanmar ühinenud Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, kuid ICC leidis, et nende jurisdiktsioon laieneb juhtunule, kuna rohingyad deporteeriti naaberriiki Bangladeshi, mis on ICC liige.

Uiguurid keskenduvad oma kaebuses juhtumitele, kus Hiina agendid on Xinjiangi tagasi toonud põgenenud uiguure Tadžikistanist ja Kambodžast, mis mõlemad on ICC liikmed. Tagasitoodud uiguurid olevat saadetud "poliitilise ümberõppe" programmidesse, mille käigus neid piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Süüdistusi toetavad ÜRO, lääneriikide valitsuste ja inimõiguste kaitse gruppide andmed, kelle hinnangul on umbes miljon uiguuri Hiina koonduslaagrites.

Pekingi väitel on laagrid ümberõppekeskused islamiterroristide deradikaliseerimiseks.

Dixoni sõnul annab Hiina tegevus eksiilis elavate uiguuride röövimisel tunnistust Pekingi püüdlustest "kontrollida kõiki uiguure, et nad ei korraldaks välismaalt vastutegevust". "Eesmärk on tuua nad tagasi Hiina kontrolli alla, et lahustada ja hävitada nad kui etniline grupp," ütles advokaat.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimine peaks tooma suuremat selgust mitte üksnes Hiina tegevusele Xinjiangis, vaid ka Pekingi püüdlustele laiendada oma kontrolli piiri taga.

Uiguuride pöördumine ICC poole tuli ajal, kui Paking on juba rahvusvahelise kriitika all seoses Hongkongis kehtestatud julgeolekuseadusega, mis püüab vaigistada sealse demokraatiameelse opositsiooni. Sealsed aktivistid väidavad ka, et Peking soovib oma jurisdiktsiooni laiendada kõigile ka välismaal, kes seavad kahtluse alla Hiina võimu Hongkongis.

Uiguurid: Hiina püüab meie rahvust kaotada

Uiguuride pöördumise luges teisipäeval Haagis ICC juures ette Zumrat Dawut, Xinjiangi laagrist pääsenud naine, kes rääkis ka oma katsumustest. Tema sõnade kohaselt saadeti ta laagrisse pärast seda, kui ta oli 2018. aasta märtsis välismaalt Xinjiangi naasnud. Kõigepealt kutstuti ta provintsi pealinnas Urumqis politseijaoskonda, seal viidi jääkülma keldrisse, kus ta aheldati tooli külge ning kuulati siis 24 tundi järjest üle. Temalt küsiti välismaal tehtud pangaülekannete ja telefonikõnede kohta. Pärast seda pandi ta kongi, kus oli nii tihedalt naisi, et nad said ruumipuuduse tõttu ainult vahetustega pikali heita.

Dawuti sõnul lõppes tema 62 päeva kestnud kinnipidamine, kui tema Pakistani kodakondsusega abikaasa suutis diplomaatiliste kanalite kaudu saavutada tema vabastamise. Kui ta lahti lasti, pidi ta andma allkirja, et loobub islamiusu tavade praktiseerimisest ning ei räägi sellest, mis laagris juhtus.

Samuti rääkis ta sellest, et pidi maksma 2500 dollari vääringus trahvi pereplaneerimise reeglite rikkumise eest, kuna tal on lubatud kahe lapse asemel kolm last. Väidetavalt toimetati ta siis haiglase ning sunniti koos sadade teiste uiguuri naistega läbima sterilisatsiooniprotseduuri.

"Ma usun kindlalt, et Hiina valitsus püüab meid ära kaotada," ütles Dawut. "Kutsun maailma tegutsema, et päästa meie rahvas minemapühkimisest."

Dawuti väiteid sundsteriliseerimisest toetavad Saksa uurija Adrian Zenzi väited Hiina tegevusest uiguuride sündimuse allasurumisest sunnitud abortide, steriliseerimise ja rasestumisvastaste meetmetega. Provintsi kahes suurimas prefektuuris on uiguuri moslemite sündimus nelja aastaga langenud 84 protsenti, kirjutas Zenz.

China's CCP committing genocide with a state-run eugenics program targeting Uighurs and other minorities. It is cutting Uighur births by subjecting women to forced IUDs, forced abortions, and forced sterilization.

Read more: https://t.co/KH0zlwPf09 pic.twitter.com/ADaALYdbzK

— Anonymous (@YourAnonCentral) July 2, 2020

Dixoni sõnul on ta optimistlik, et ICC peaprokurör Fatou Bensouda otsustab algatada uurimises.

Kohtu otsus edasiste sammude osas peaks tulema lähikuudel.